25.09 -13.10.2018 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Fred Kotkase näitus “Eesti pidu” on osa EV100 kunstiprogrammist.
Kunstniku sõnul on „Eesti pidu“ meeleolukas maalinäitus, mis annab värvika ülevaate Eestis tähistatavatest pidupäevadest ja neid tähistavatest inimestest. Vaatluse alla on võetud kõikvõimalikud sündmused, mis annavad meile põhjuse koosviibimiseks ja rõõmustamiseks.
Sündmuste keskmesse on valitud erineva tausta ja maailmavaatega inimesed, andes läbilõike meie kontrastsest ühiskonnast. Ainestikule on lähenetud mitme nurga alt, näidates seda, milline on erinevatesse kihtidesse ja gruppidesse kuuluvate inimeste ettekujutus ühest õigest peost kui ka seda, milliseks üks pidu kujuneda võib, kui asjaosalistel kipuvad arvamused lahku minema.
Lisaks tähistamisele on kajastatud ka seda, kuidas pidusid ette valmistatakse ja neist toibutakse. Aga ka seda, millised meeleolud valitsevad siis, kui ei saagi pidutseda.
Näituse eesmärk on pakkuda mõtlemapanevat kunstielamust, mille naljaka ja meeltlahutava fassaadi taga peitub ühiskonna murekohtadele tähelepanu tõmbav sisu. Autor ei vibuta sealjuures näpuga ega anna pealtnäha hukkamõistvaid hinnanguid, vaid läheneb ainestikule pigem erapooletu vaatlejana, jättes näitusekülastajatele järelduste tegemiseks vabad käed. Kuid ilmselt ei jää see varjatuks, et näituse tagamõtteks on selge soov avada kartulikeldri uks ja lasta sinna natuke valgust ning värsket õhku.
Fred Kotkas (s1986) on maalikunstnik ja illustraator. Ta lõpetas 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna ning tema teosed kajastavad igapäevaelu nähtusi absurdses ja tragikoomilises võtmes. Kotkase varasemad isikunäitused on toimunud Temnikova & Kasela galeriis (2013) ja Hobusepea galeriis (2012).
Näitust toetavad EV100, Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital
MEEDIA:
Video: Kunstnik Fred Kotkas avas maalinäituse eestlaste peokommetest, ERR Kunst 25.09.2018 18:57
https://kultuur.err.ee/864134/kunstnik-fred-kotkas-avas-maalinaituse-eestlaste-peokommetest
“Peojärgne pohmelus ja sotsiaalne pimedus Pärnu linnagaleriis” Pärnu Postimees 27.08.2018, Anu Jürisson, kultuuritoimetaja
Fred Kotkas, kelle kavandite järgi esmalt Pärnu linnabussid siniseks ja pärnaõieliseks võõbati ning seejärel kesklinna bussijaama õu Eesti Vabariigi sünnilinna tutvustava 23meetrise pannooga ehiti, sai mullu Pärnu linnalt esimese kunstnikuna 3000eurose loomestipendiumi: 15 maalist koosneva sarja “Eesti pidu” tarvis.
“Oli intensiivne tööperiood,” avaldas Kotkas, kuidas naine lastega tegelemise enda õlule võttis ja ta neli kuud end varahommikust hilisõhtuni maalide sünnile pühendas. Ehkki sari sai toetust “EV 100” kunstiprogrammistki, ei näe neil piltidel ülevat laulupidu. Pigem stseene, mis võivad ette tulla siis, kui pidutsemisega on liiale mindud.
Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja möönis, et kunstnike majas näitusetöid lahti pakkides ehmatas teda nii mõnigi teos, aga sarja korraga nähes mõistad: selline see meie elu ongi – ühtaegu naljakas, tragikoomiline ja kole.
Oma sõnutsi võttis Kotkas endale eesmärgi kujutada läbilõiget Eesti pidutsemiskultuurist, näitamaks, kui erinev võib olla inimeste ettekujutus ühest õigest peost. Siiski näeb maalidel vaid üht pidu ja sõpruskonda. “Lähenesin töödele tunnetuslikult ja midagi helgemat ja ülistavamat ei tunnetanud. Aga teisest küljest võime igaüks sattuda (piltidel kujutatuga, A. J.) samasugusesse situatsiooni,” põhjendas kunstnik.
“Võib-olla see on meelevaldne paralleelide tõmbamine, aga ma arvan, et on neid, kes suudavad nende töödega samastuda, sealjuures nende üle naerda, ja teistegi ämbrisse astumist tolereerida,” mõtiskles autor.
Ehkki linna stipendiumi üks mõtteid oli motiveerida loomeinimesi oma elu Pärnuga siduma, tõdes Kotkas, et Pärnu periood jäi esialgu paariaastaseks ja ta ei ole veel leidnud oma kohta päikese all. Otsingud jätkuvad.
“Alates ajast, kui meil sündis perre noorem poeg, kes praegu on kuueaastane, muutus Tallinna elu ahistavaks,” meenutas Kotkas Pärnu kolimise otsuse tagamaid. “Pärnu puhul sai saatuslikuks see, et kõik sõbrad jäid Tallinna ja tundsime puudust oma sotsiaalsest ringkonnast. Läksime küll pealinna tagasi, aga sealt viis meid elu edasi Hiiumaale, kus on veel hõredam asustus. Võib-olla varsti tuleme Pärnu tagasi, ei tea,” rääkis noor kunstnik.
Kui kunstnike maja näitus arutleb Eesti inimeste pidutsemiskultuuri üle, siis linnagalerii raekoja galeriis toovad kolm naist päevakorda sotsiaalse pimeduse temaatika.
Annika Haas, Elo Liiv ja Jekaterina Kultajeva “Nägemise õpetus” on foto, skulptuuri ja multimeedia koostoimes sündinud kunstiprojekt, millesse Eesti nägemispuudega inimeste vahendusisikuna on kaasatud ka Maarja Haamer.
Portreefotode ja skulpturaalsete lahenduste abil portreteeritakse siin pimedaid nii, et näitus on ühtaegu vaadeldav nii silmade kui kätega. Kunstnike veendumus ja pimedate inimeste elu paratamatus ütleb: et tõeliselt näha, pole tingimata tarvis füüsilist, silmaga puudutamise meelt. Tõelise nägemise eeldus on vaataja vaimne ja hingeline valmisolek.
Kuna pimedad on hirmudest tulenevalt ühiskonnas äärmiselt peidetud, soovivad autorid tuua nad kunstitegemise abil varjust välja ja näidata neid oma loomulikkuses.
Milliseid pimedusi meie ühiskonnas on, kuidas need tekivad ja kui ulatuslikud on? Ja kas kõik ikka on nii, nagu “nägijad” näevad või mis hetkest nägemine ise pimeduseks muutub, on omaette teema, millel kunstnikud vaatajaga arutleda püüavad.