PIDULIK KUNSTINÄITUS. Vaasa kunstnike näitus

Pärnu Linnagaleriis ja kontserdimajas (Aida 4)
“Pidulik Kunstinäitus ” Pärnu sõpruslinna Vaasa kunstnikelt.

Eksponeeritud on 6 kunstnikku:
Fritz Jakobsson
Hans Westergård
Kalervo Ketonen
Liliana Kuha
Maire Ruotsalainen
Susanna Paavola-Lehtinen

Näituse puhul on välja antud kataloog. Vaasalaste kunsti on võimalik
vaadata kuni 23. augustini 2008
Näituse on koostanud ja vahendanud Vaasa-Pärnu Seura (Vaasa-Pärnu ühing).

Fritz Jakobsson (sünd. 1940)
Professionaalse kunstnikuna alustas Fritz Jakobsson 1967. Teda tuntakse
eelkõige portretistina. Ta on osalenud paljudel näitustel Soomes,
Rootsis, Saksamaal ja Itaalias. Kunstnik on maalinud üle 2000 teose,
portreid on üle 800. Tema poolt portreteeritute hulka kuuluvad sellised
tuntud inimesed nagu: Rootsi kuninganna Silvia, Paavst Johannes Paulus
II-st, kardinal Carlo Furno, krahvitar Stefania Angelo-Comneno of
Tessaglia, kardinal Giuseppe Caprion, Paavo Lipponen ja paljud teised.
Tema sõnul oleks inimkond ilma kunstita määratud üksindusse ja hävingusse.
Kunstiteose eesmärk on toimida kommunikatsioonivahendina ja otsida vastust
küsimusele: kes ma olen? Tema elu mõte on oma mina leidmine ja just
selleks on tarvis kunsti ja kunstiteoseid.

Hans Westergård (sünd. 1946)
Hans on oma sõnul iseõppinud kunstnik. Ta on joonistanud ja maalinud kogu
oma elu. Professionaalse kunstnikuna on ta tegutsenud alates 1989 aastast.
Esimest korda sai tema teostega tutvuda Pohjalaisen Kunstirühma
aastanäitusel 1971. Peale selle on tema teoseid eksponeeritud paljudel
grupi ja isiknäitustel Soomes, Rootsis, Norras ja Prantsusmaal.
Prantsusmaal on tema töid eksponeeritud näiteks BordeauxŽis ja Savoises.
Hans Westergårdile on omistatud Prantsusmaal Biennale Savois aumärk ”Prix
D`Honneur de Pastel”.
Kunstnik töötab õli, pastell, akvarellmaali, litograafia ning serigraafia
tehnikates.

Kalervo Ketonen (sünd. 1941)
Kalervo Ketonen on õppinud Kunstitööstuskoolis Ateneumis aastatel
1965-1968 tööstuslikku disaini. Tema õppeaineteks olid muuhulgas ka
ehtedisain ja skulptuur. Kunstitööstuskooli järel sai Kalervo praktikakoha
Aafrikas, kus ta oli juba varemgi kavandanud uusi mudeleid.
Ta on osalenud mitmetel ühis-, samuti Vaasa Kunstirühma iga-aastasel
näitustel. Tähtisaim isiknäitus oli aastal 2001, mis kandis nime ”Polkuni
varrelta” (Minu elutee). See näitus oli loominguline kokkuvõte tema
teostest 1965 kuni 2001.
Tema sürrealistlikud alumiiniumreljeefid mõõdavad makrokosmose piire, tema
raua- ja vasetööd toovad meieni mikrokosmose mõõtmed. Kunstniku meelest on
kõige tähtsam tööstusliku disaini koolituses iseseisev kujutlusvõime ja
selle elluviimine. Kõik need oskused tulid talle kasuks, kui ta asutas oma
ettevõtte, kus valmistas pargi ja koduõue valgusteid. Temale omane
geomeetriliste kujundite kasutamine valgustites on olnud väljakutsuv.
Kalervas on ühendatud ettevõtja, disainer ja skulptor.

Liliana Kuha (sünd. 1958)
Liliana Kuha on õppinud aastatel 1976-1980 Art Inventor and Developer in
Needwork (Ukraina) tekstiilikunstnikuks, Moskva avatud Ülikoolis aastatel
1980-1982, Helsingi Kunstikõrgkoolis aastatel 2004-2007. Aastatel
1999-2007 on Liliana osalenud mitmetel erinevatel kunstikursustel.
Liliana Kuha on European Union Migrant Artist`s NetworkŽi liige. Ta on
osalenud liidu VI rahvusvahelisel Dialogues näitusel St Peterburgis aastal
2003. Liliana teoseid on eksponeeritud ka Mustasaaris aastal 2005
korraldatul ”EU-MAN” näitusel. 2001 aastast on ta osalenud mitmetel grupi
ja isiknäitustel Vaasas ja Pohjanmaa maakonnas. Tema töid on eksponeeritud
Soomes, Eestis, Rootsis, Iisraelis, Venemaal ja Ukrainas.
Ukrainas sündinud ja mitmeid aastaid Eestis elanud kunstnik on nüüdseks
kolinud Pohjanmaa maakonda Soomes. Maalimine on osa tema hingeelust.
Peamiselt akvarell ja segatehnikas teostatud töödes kujutab kunstnik
inimesi ja lilli. Midagi romantilis-sürrealistlikku on peidus tema
kujutatud naisfiguurides. Ta üritab kõndida elust läbi avatud silmade ja
kõrvadega, saades nii inspiratsiooni ümbritsevast.

Maire Ruotsalainen (sünd. 1947)
Maire Ruotsalainen on õppinud kunsti avatud kõrgkoolis aastatel 1989-1991,
lisaks osales 1982-2004 mitmetel kursustel Soomes, Rootsis, Taanis ja
Prantsusmaal.
Ta on osalenud näitustel Soomes alates 1989 aastast. Esimest korda sai
tema teostega tutvuda 1981. aastal. Kõige silmapaistvamad näitused on
olnud vene-soome kunstinäitus St Peterburgis aastal 2005, jõulunäitus
Sloveenias aastal 2000 ja isiknäitused Stokholmis aastatel 1993, 1994,
1996 ja 2003. Aastal 2007 olid tema teosed esindatud ka Prantsusmaal:
Ecole de la Loire`i ja Pariisis asuvas Quincy sous Senart`i galeriides.
Prantsusmaa kunstnikeühendus kutsus Maire ka liidu aastanäitusele Louvren
Carusell galeriisse aastal 2007. Samal aastal oli võimalus näha ta töid ka
Ronnebys (Rootsis) ja Haiko mõisas.
Sellel aastal võib Maire teostega tutvuda taas Ecole de la Loiri salongis
Prantsusmaal. Mitmed kunstimuuseumid Soomes, Rootsis ja USA-s on omandanud
Maire Ruotsalinen`i teoseid.
Maire RuotsalainenŽi kõige tugevamaks inspiratsiooni allikaks on olnud
loodus, eriti südamelähedane on talle Lapi loodus.
Kunstniku arvates tekib akvarell pehmest puudutusest, milles on vett,
värvi ja tunnete leeki.

Susanna Paavola-Lehtinen (sünd. 1959)
Majanduskoolitusele lisaks on Susanna Paavola-Lehtinen leidnud oma
kunstniku ”mina” keraamikuna. Erinevate kunstialadega kätt harjutades
leidis Susanna ennast lõpuks keraamika juures. Mitmed keraamikakursused,
mitmed õnnestumised ja ebaõnnestumised on teinud temast keraamiku. Susanna
on osalenud mitmetel ühisnäitustel: Vaasa kunstiklubi 50 aastapäeva
näitusel Vaasa Kunstihallis 2002, Pohjala Kunstiliidu 60.aastapäeva
näitusel Seinäjoe Kunstihallis 2004, Vaasa Kunstiklubi aastanäitusel Vaasa
Kunstihallis 2004, Rahvusvahelisel EU-MAN- grupinäitusel Mustasaaris 2005,
Endise Vaasa maakonna kunstnike näitusel Seinäjoe Kunstihallis 2006.
Isiknäitustega on ta esinenud aastast 2001 Vaasas, Euras,
Kristiinankaupungis ja Kuortanel.
Tema teoste temaatika jääb maa ja taeva vahele, isegi kosmos on
inspiratsiooniks olnud mõnelegi teosele. Lemmikteemaks on erinevate
loomade kujutised, eelkõige hobused ja linnud. Ka inimesed on talle
inspiratsiooniallikaks.