Categories
Näitused

billeneeve SO

09.11 – 03.12.2016 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Billeneeve on kunstnik, kes on koos naha ja karvadega, antud juhtumile peaks ehk ütlema, et sulgedega, on oma kunsti osa, on kunst ise. Kui enamik kunstnikke, lähtudes küll isiklikust kogemusest, asetavad enda ja oma loomingu vahele filtri juba kontseptuaalses staadiumis (ja seda ei saa neile ette heita – see on enese alalhoiu instinkt), siis Billeneeve kunst saab kunstiks ainult tänu meediumile. Kui jätta ära maali, tegevuskunsti, video, foto või muu tehnika poolt tahes-tahtmata kaasatulev raster, müra, siis oleks see lihtsalt elu.
Mitte küll päris tavaline elu, vaid tähelepanuväärne elamisviis, mis võiks pakkuda huvi antropoloogidele, psühhoanalüütikutele ning kollasele ajakirjandusele. Ehk teisisõnu – Billeneeve puhul ei saa kunsti ja elu kunagi päriselt lahutada.
Käesoleva näituse peategelane, kana, tähistab meie teadvuses üsna konkreetseid asju. Kana on koduperenaise võrdkuju. Kanakari on sümboolsel tasandil peaaegu sama, mis lambakari, kuid siin on sisse toodud sooline eristumine – tegu on isikliku mõtlemisvõimeta, kergestimanipuleeritava naisisikute karjaga. Kana on ka üks peategelasi kiirtoidu ja selle kaudu igasuguse keskkonnaohtliku tarbimise ahelas.
Kõik need tasandid on Billeneeve kunstist välja loetavad. Billeneeve aga ei konstateeri lihtsalt kõike seda kui fakti, vaid hakkab vastu, protesteerib, korraldab kanade ülestõusu. Kanad muutuvad agressiivseks ja ohtlikuks ning mine tea, võivad kunagi ehk isegi võimu haarata.
Kas neist saavad armutud türannid või targad valitsejad, see käesolevast näitusest ei selgu. Seda otsustavad valikud, mida me igaüks ise oma arenguteel teeme.

Mari Kartau, kuraator

Billeneeve: Kõige rahulikum näitus minu elus, mis näeb välja „tyypiline” selline tavaline eesti perekonna näidend.

aga midagi ei juhtu
hetked jätkavad oma
vaikse piinamisega

billeneeve, kõige tihedamini seotud teemaga „Sisemine Olukord”.
Mari Kartau, kuraator, kes on kursis „Sisemise Olukorraga”.
Doris Bayne, kõige täpsemini „Sisemist Olukorda” väljendav persoon.
Kana, kest, kelle läbi on kõige valutum näidata valitsevat „Sisemist Olukorda”.
Janek Karakatš, kellega koostöös on sündind „Sisemisele Olukorrale” vastavuses video ja helitaust.
Eesti Kultuurkapital ja tema erinevad Ekspertgrupid, kes on toetanud protsessi „Sisemise Olukorra” perioodil.

bil_0008-2 bil_0024 bil_0005 bil_0015-2bil_0027 bil_0013 bil_0028-2 bil_0046 bil_0048 bil_0060-2 bil_0051-2 bil_0032 bil_0033 bil_0063-2

MEEDIA:Billeneeve kasvatab kanu ja maalib neid” Pärnu Postimees 22.11.2016 Anu Jürisson.

Billeneeve ütleb linnagaleriis kunstnike majas avatud “SO” kohta, et see on tema senise elu kõige rahulikum näitus, mis näeb välja nagu “tüüpiline Eesti perekonna näidend”.
Tähekombinatsioon SO tähistab Sisemist Olukorda, mida kunstnik väljendab kana- ja hanemaalide ning koostöös Janek Karakatšiga sündinud video ja helitausta kaudu.

Kuraatorina viis end olukorraga kurssi Mari Kartau, märkides järgmist.

Näituse peategelane kana tähistab meie teadvuses üsna konkreetseid asju.

Kana on koduperenaise võrdkuju.

Kanakari sümboolsel tasandil on peaaegu sama mis lambakari, kuid siin on sisse toodud sooline eristumine – tegu on isikliku mõtlemisvõimeta, kergesti manipuleeritava naisisikute karjaga.

Kana on üks peategelasi kiirtoidu ja selle kaudu igasuguse keskkonnaohtliku tarbimise ahelaiski. Kas just selle märgiks, aga Billeneeve pakkus avamisel külalistele mekkida omakasvatatud parti.

“Kõik need tasandid on Billeneeve kunstist väljaloetavad. Billeneeve aga ei konstateeri kõike seda kui fakti, vaid hakkab vastu, protestib, korraldab kanade ülestõusu,” selgitab Kartau. “Kanad muutuvad agressiivseks ja ohtlikuks ja mine tea, võivad kunagi ehk isegi võimu haarata. Kas neist saavad armutud türannid või targad valitsejad, sel näitusel ei selgu. Seda otsustavad valikud, mida me igaüks oma arengu teel teeme.”

Billeneeve möönab, et ehkki sisemist kana seostatakse tavaliselt naise ürgse olemusega, on ta jõudnud järeldusele, et naised tulevad oma emotsionaalsete kriisidega paremini toime kui mehed.

“Kui sees keerab, tapab pigem mees ennast emotsioonide pärast ära. Naised ei astu selle lõpplahenduse poole nii kiiresti,” mõtiskleb kunstnik.

Pärnu Non Gratast välja kasvanud ja Edela-Eesti kunstikoolkonda arvatud Billeneeve resideerib praegu lapsepõlvemaadel, vanematekodu lähistel Võrumaal, nautides maaelu ja kasvatades kanakarja. Valgesuliste kodulindudega on kunstnikul pikem suhe: esimene kana elas aastaid tagasi temaga Pärnu kunstnike maja ateljees ja käis näitustel kaasas.

“Billeneevel on kunst ja elu alati seotud. Tema elu ei koosne ainult projektide kirjutamisest ega näitusepaikades läbirääkimiste pidamisest, vaid see ongi päris elu, päris kanade ja muude lindudega. Ja seda kõike kasutab ta kunstis,” märgib Kartau. “Ja see mulle meeldibki, sest meil on hästi palju kunstnikke, kes ei tea tegeliku elu ühestki aspektist midagi, aga üritavad midagi teha. Ja siis see tundub täiesti teemaväline, võlts ja kohatu.”

“Millest see hanede-kanade rida tuli? Käisin Venemaal vanaema juures. Seal olid meeletud hanekarjad, armusin ära. Elades selle sees, sa ei märkagi, kui üks asi viib teiseni ja ühel päeval on sul neid mitusada,” tõdeb Billeneeve, kes isegi – lühiajaliste eranditega – armastab mähkuda oma lemmikute kombel üleni valgesse. Ent lisab siis, et elu on protsess ja ta pole kunagi öelnud, et jääb elu lõpuni vaid kanu kasvatama ja maalima.

“Ma ei tea, mida ma aasta pärast teen. Ma lihtsalt kulgen,” avaldab kunstnik. “Praegu üritan elada niiviisi, nagu doktor Niibo õpetab: kaheksa tundi teed tööd, kaheksa tundi magad ja kaheksa tundi jääb muule. Kui sa ei ole stressis ja puhkad välja, oled tegusam.”

Muide, vahepeal on Billeneeve Jumalike Ilmutuste kirjastuse abiga kaks luulekogugi välja andnud. Sellest ta väga rääkida ei taha, kuid tunnistab, et on kirjutanud eluaeg, nüüd on mõtted sahtlist trükki jõudnud.