31.03.-23.04.2016. Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27.
Näitus nimega „Ermitaaž“ püüab lahti mõtestada maalikunsti suhet kultuuriga.
Kultuur on osalusprotsess, maalida saab aga eraldatuna tundmata üksindust. Kontrastiks eraldatusele on näitus avaliku tähelepanuga, mis tervikuna loob osaluse kunsti looja ja vaatleja vahel.
Külastades näituseid ja lugedes avalikku arvamust koos statistikaga selgub, et näituseid külastab äärmiselt vähe inimesi. Külastajate vähesus ja võõrandumine kunstist on andnud näitusele pealkirja „Ermitaaž“ (üksiolemise koht).
ÕS. Ermitaaž (pr. Ermitage erakla, eraku (eremiidi) elukoht, seda järeleaimav väike hoone v. loss aias v. pargis. (eriti XVII s.): Ermitaaž, suur kunstimuuseum Peterburis.
Mauri Gross (s. 1969) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja EKA stsenograafia erialal. On tegutsenud vabakutselise kunstnikuna, õppejõuna, filmikunstnikuna ja arvutigraafikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu
MEEDIA: “Mauri Gross avas galeriis teatraalse ermitaaži” 12.04.2016 Pärnu Postimees, Anu Jürisson
Ermitaaž ei tähenda ainult suurt kunstimuuseumi Peterburis, vaid ka eraklikku kohta, kus inimene saab üksi olla. Tallinna kunstniku Mauri Grossi arvates võib galeriigi olla üksi olemise koht.
Kunstnike majas avatud Grossi maalide väljapanek “Ermitaaž” paneb mõtlema, kas pilt on tähenduslik siis, kui selle peal on üks pisike kirss, või siis, kui neid on sadu või kui neist on vaid punane mass järele jäänud. Samuti on Gross üles maalinud sarja kingadest.
Gross on mitmekülgne loovhing, kes on tegutsenud nii vabakutselise maalikunstniku, teatrikunstniku, arvutigraafiku kui sisekujundajana ning osalenud filmivõtetel kunstniku assistendina: otsinud õiget värvi ja õigest ajastust rekvisiite, teinud maalireprosid. Lõpetanud on ta Tartu kunstikooli ja Eesti kunstiakadeemia stsenograafia erialal.
Kõige mõnusamaks peab Gross siiski maalimist. Nii nagu tema maalidel on massiivsed võimsad raamid, armastab ta kõiges muuski teatraalsust, ka sisekujunduses – see annab tema töödele alati mahlakust.
“Lasnamäe korterisse ja standardset sisekujundust ma ei teeks. Kui julgemaid ideid pakun, tulevad tänapäeval inimesed nendega hästi kaasa, neile meeldib katsetada,” lausus ta.
Grossile meeldib mängida valguslahendustega.
“Inimesed on öelnud, et nad ei osanud ette kujutada, kuidas nii hea tulemuse võib saada isegi olemasoleva koduse valgustusega, kui vahetada pirnid ja mõni lamp juurde panna,” avaldas kunstnik.
Praegu kujundab ta pealinnas üht peatselt avatavat söögikohta, millel veel nime ei ole.
Restorani või kohvikusse sööma minnes peaks interjöör Grossi arvates pakkuma elus- ja lavalolekutunnet, sest miks üldse välja minna, kui kõik näeb välja samasugune nagu kodus.
Pärnu kunstnike majas avatud näitusel on laval ühtaegu nii maalid kui vaataja – teoste mugavamaks vaatlemiseks paigutas Gross saali keskele diivani.