07.02.09 – 01.03.09 Pärnu Kunstihallis
Erikülalised Kaido Ole ja Laurentsius
Näituse keskseks kujundiks on Flo Kasearu loodud nimetu ja tegelikult ka nimetamatu roosa papist objekt, mis meenutades küll trammivagunit, kohvrit, triikrauda või detonaatorit, keeldub vastu võtmast täpset definitsioon või nime meile tuttavast esemelisest maailmast.
Aga olulisem kui objekti täpne definitsioon on kunstnikele, mida selle abil teha saab. Käesolev näitus räägib maalimisest, sest mõlemad kunstnikud on algupäraselt maaliharidusega ning samavõrd kriitilised kui entusiastlikud valitud eriala suhtes.
Käesoleval näitusel võetakse luubi alla endiselt vaikimisi maali pärisosaks peetav natuuritruudus ning sellega kaasnev metoodika, kus maalikunstnik vaatluse tulemusena kannab lõuendile ette pandud seadeldise „nii nagu see tegelikult paistab“.
Kaasaegne kunst aga ei salli homogeenseid mõisted ning samamoodi on asjad palju keerulisemad kaasaegses maalikunstis, kus paarisaja aasta tagune ABC on täna sama suhteline kui mistahes muud „tõsiasjad“ toonasest ajast või ühiskonnast.
Aga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna akadeemiline koosseis (Professor Kaido Ole, dotsent Lauri Sillak ning tunnitasuline õppejõud Tõnis Saadoja) otsustas vastu võtta Flo Kasearu provokatiivse väljakutse maalida natüürmorti nimetamatu esemega, et võrrelda üksteist hägusel ent ometi igikestvana tunduval akadeemilisel skaalal, mille tundmist eeldatakse kõigilt kunstnikelt ja eriti veel õppejõududelt, kuid mille defineerimine osutub sama lootusetuks ja subjektiivseks, kui roosa papist objekti adekvaatne kirjeldus või nimetamine. Keegi täpselt ei tea, mis see on, aga ometi on ta olemas.
Kolme kunstniku ja õppejõu näitlikest maalisessioonidest linastuvad näitusel reaalset tööaega täispikkuses kajastavad dokfilmid, mida vaatajal on võimalik puldi abil ise edasi-tagasi kerida, et kokku ligikaudu 65-tunnises materjalis individuaalselt orienteeruda.
