27.11-21.12.2013 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas
Kunstnik on kirjutanud oma näituse kohta:
„Olen alati maalinud naisi, lapsi või lambaid aga mitte mehi. Sellest olen teadlikult eemale hoidnud, et mitte armuda ega kinni jääda nende nahka.
Samas imetlen laest kooruvat värvi- sealt ka pilk kiirenevasse keskikka jõudnud meeste suunas kuid mitte maalide maailmas.
Hetkel mehed- kuid mitte kui päris päris mehed ja nahk vaid kui portselanist ning seda rohkem sisult kui vormilt.
Mehed on nagu iidne portselan- maksavad palju aga kui purunevad, siis järgi jääb vaid tolm ja peened killud.
Ühendades minimalistliku jutustuse üksiolemise ja üksolemise naudingutest tulvil loost, kus kõike varjutab kaotsi minemise hirm ning kus armastusel on hävitav ja loov jõud.
Ühendades hapraid poolläbipaistvaid vastandeid nagu seda on portselanmehed ja sigarisuits, rohkem tunnetuslikult kui näiliselt.
Jõuda selleni, et põhjused ei seisa kunagi meeles. Ma ei taha teada tõde, ma tahan kuulda valesid.
Ma tahan, et sa kuulaks mida kuulen mina.“
