30.07 – 27.08.2022 Pärnu Linnagalerii, Raekoda, Uus tn 4. “Leonhard Lapini retrospektiiv 75”
Leonhard Lapini 75. juubeliks temaga koos kavandatud retrospektiivne näitus, mille katkestas kunstniku ootamatu lahkumine.
Leonhard Lapin – Ida-Euroopa kunstiloominguline vulkaan, erudiit, suprealismi looja, professor, eesti avangardistliku kunsti isa, modernistlik arhitekt, väsimatu kirstunael, kaupluste, sööklate, teenindusettevõtete, raviasutuste ja saunade agar külastaja, daamide lemmik, köieltantsija ja akrobaat, suur poeet ja filosoof.
Näitusel eksponeeritakse esmakordselt kollektsiooni Lapini viimasest sarjast – vibudetailidest arhitektoone. Arhitektoon on justkui abstraktne arhitektuur. Filosoofilises plaanis võib arhitektoone pidada ka futuristlikeks ja utoopilisteks tehiskeskkonna kujundamise ideedeks. Eestisse tõi arhitektooni mõiste Lapin juba 1970ndatel. Kunst on materjali õilistamine. Lapini arhitektoonid on sündinud taaskasutuskeskuste ja sõprade kingitud irdesemetest, mille komponeerimisel on sündinud ZEN.
Leonhard Lapin ise on kohal materialiseerununa Tiiu Kirsipuu interpretatsioonis.
30.07 – 19.08.2022 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27.
Urmas Viik “Dark Planet”
Urmas Viik on Tallinnas elav interdistsiplinaarne kunstnik ja raamatukujundaja. Ta on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika erialal ja töötanud seejärel vabakutselise kunstnikuna. Alates 2005. aastast on ta Eesti kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Viik on illustreerinud umbes 30 lasteraamatut ning korraldanud isiku- ja rühmanäitusi Eestis ja mujal, sealhulgas osalenud Bratislava illustratsioonibiennaalil ning Riia pildiraamatute kvadriennaalil.
Viimastel aastatel on Viik osalenud ka eri meediume hõlmavas projektis „Brave Bunch in India“, mille keskmes on teise maailmasõja aegne Poola laste põgenikelaager Indias. Ta oli 2010. aastal IBBY aunimekirjas ja on pälvinud auhindu iga-aastastel illustratsioonivõistlustel.
Carlos Barbenera on Nikaraagua kunstnik, kes elab ja töötab eksiilis Chicagos.
Cris Pig on väljaandes Printmaking Today kirjutanud Barbenera kohta nii (eesti keelde tõlkinud Taje Tross): Carlos Barberena de la Rocha protestigraafikal on kujutatud vasak- ja parempoolse totalitarismi vahelist räsitud rahutut maailma.
Carlos Barberena de la Rocha on üks neist kunstnikest, kes näib olevat pingevabalt virtuoosne, nagu tema oskused ja enesekindlus oleks täielikult vormunud siis, kui ta esimest korda lõikenoa kätte võttis. Tema kujundid annavad muidugi löögi vastu vahtimist, lõppude lõpuks on need lood protestist ja praegusel ajal, kui Ameerika viimase administratsiooni õudusunenägu on veel värskelt meeles, on protestimiseks palju ainest. Väga paljuski hispaanlaste protestiplakatite traditsiooni järgi nagu aktivistist graafiku Carlos Cortez näol, ei kohta tema piltidel sugugi esivanemate kodukootud rahvalikkust.
Ta teosed, kuigi otsesed ja täis viha, on sellegipoolest slikid ja võrgutavad. Need on luksustooted, mida tahaks omada. Laenates Lõuna-Ameerikast populaarsed imagoloogilisi kujundeid ja tätoveeringu motiive rakendab ta need baroksete kerimismustrite ja mähkmetaustadega poliitilise sõnumi edastamiseks.
Ketter Raudmets
“I am Nature / Mina olen Loodus”
Ketter Raudmetsa isiknäitus otsib ühisosa Looduse ja Inimese, Tehismaailma ja Naturaalse vahel.
Ketter Raudmets on Eesti fotograaf, kes paikneb juba mõnda aega Rootsis Stockholmis, pildistades seal loomi, loodust kui ka inimesi ja sündmusi.
Alguse fotograafiale sai ta 10 aastat tagasi, kui oma esimese kaameraga techno-sarja Mürk üritusi pildistama hakkas. Olles ülesse kasvanud nii maal kui linnas on tal side ja huvi mõlema keskkonna vastu.
