Categories
Näitused

Jaan Luik MÄRGID JA SÜMBOLID

22.03 – 22.04.2017 Pärnu Linnagalerii, Uus tn. 4.
Pärnu Linnagaleriis avataval näitusel “Märgid ja sümbolid” on väljas šamott- ja pronksskulptuurid ning digiprint-tehnikas graafilised lehed, mis räägivad lugusid erinevatest märkidest ja sümbolitest. Paljudest eri liiki märkidest on Luike paelunud näiteks hieroglüüfid ja kristlik sümboolika.
Kunstnik on enda jaoks tähendusrikkamaid või atraktiivsemaid märke piltideks joonistanud ja skulptuurideks vorminud. Graafilised tööd on enamasti välja kasvanud pliiatsiga joonistatud skulptuurikavanditest.
Jaan Luik (s. 1953 Tallinnas) on Eesti skulptor ja kunstiõppejõud. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (1979) ning töötanud ka Tartu Kunstikoolis õpetajana.
Tal on osalenud paljudel näitustel nii Eestis kui mujal maailmas s.h. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Valgas, Kuressaares, Soomes Imatras, Jyväskyläs ja Simpeles ning Eesti saatkonnas Washingtonis. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1990.aastast.
Kunstnik on iseloomustanud oma loomingut nõnda:
“Märgid ümbritsevad meid kõikjal. Kogu igapäevane elu on täis erinevaid märke: liiklusmärgid, viidad, ikoonid arvutiekraanil. Ka meie ise saadame iga päev erinevaid märke teele, ise seda tihti teadmata. Samamoodi võtame neid ka kogu aeg vastu. Enamus märkidest on üldkasutatavad ja need aitavad meil suhelda.”

MEEDIA: “Skulptor mängib märkidega” Pärnu Postimees, 19.04.2017, Karin Klaus
Eesti skulptorit ja kunstiõppejõudu Jaan Luike huvitavad meid ümbritsevad märgid: kirjamärgid, liiklusmärgid, suunaviidad, arvutiikoonid ja žestid.
Aastaid sümbolitest huvitunud kunstnik on tähendusrikkamad või atraktiivsemad märgid piltideks joonistanud ja skulptuurideks vorminud. Pronksis ja šamottsavis materialiseerunud sümboleid saab 22. aprillini näha Pärnu linnagaleriis näitusel “Märgid ja sümbolid”.

Luike paeluvad näiteks hieroglüüfid ja kristlik sümboolika, aga ka iidsed soome-ugri ja aafrika märgid.
“Me suhtleme kogu aeg märkide keeles, isegi peapööre on märk,” arvas Luik.
Näiteks hiina hieroglüüf ”tao” tähendab eesti keeles kulgu või liikumist. Luike ajendas see tegema soome-ugri laevukest meenutavat skulptuuri, mis justkui elumerel kulgeb.
Mängu lisab põnevust see, et mõnikord on eri kultuurid andnud samale märgile isesuguse tähenduse. Näiteks hitlerlaste haakrist ehk svastika on võimsa jõu märk, tule ja liikumise sümbol. Kolmjalg tähistab kristlikus kultuuris kolmainsust ehk Isa, Poega ja Püha Vaimu, kuid sama sümbol on kasutusel Jaapani, Hiina ja India sümboolikaski.
Materjalidest peab Luik omaseimaks pronksi, millest saab teha nii elegantselt voolujooneliseks lihvitud kui looduslikke vorme aimavaid objekte. Vanemad näitusetööd on tehtud Tallinna valutöökojas, kuid suure osa kujudest valab mees ise.
“Kui ise valan, läheb vahel mõni asi nässu ja see võib olla hulga ägedam,” peab Luik juhuse kujundatud vormidest lugu. Algusaegadel poleeris-lihvis ta oma pronksivalusid hoolega siledaks, aga mida aasta edasi, seda vähem proovib ta sekkuda, et “sõrmejäljed” kujju jääksid.
Peale skulptuuride näeb näitusel Luige digiprinditehnikas graafilisi lehti. “Mulle õudselt meeldib joonistada,” tunnistas skulptor. “Paljud skulptuurid sünnivadki mul nii, et enne teen joonistuse ja pärast skulptuuri.”