Categories
Näitused

Kadi Reintamm OOD EMALE

22.09 – 16.10.2021 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Kadi Reintamm (1990) toob vaatajateni oma esimese soolonäituse „Ood emale“. Näitus koondab kunstniku viimaste aastate tööd üheks tervikuks. Seda võib võtta kui biograafilist uurimistööd katsetades lahterdamise meetodit (compartmentalising technique), võttes fookusesse ühe asja korraga, selleks, et see põhjalikumalt läbi töötada. Näitus on piltlikult jagatud ruumideks, mis kõik tegelevad muutuva identiteedi määratlemisega suurte muutuste ajal.

 „Ood emale“ on edasiarendus projektist „Kortermaja sfäärid“ (Tallinna XVII Graafikatriennaali noortenäitus Sfäärid, EKA galerii 2018) milles kunstnik käsitles kortermaju kui vahtu – habrast kooslust üksteisega külgnevatest mullidest ehk mikrosfääridest, mis ei ole omavahel otseses ühenduses. Koroonapandeemiast tingitult muutusid paljude perede vajadused ja ootused oma kodule. Õiguskantsler Ülle Madise nendib, et Eesti ühiskonda iseloomustab üldine meeleolu langus ja tigeduse tõus (Mürk, ERR 13.09.21). Oskamatus kohaneda muutustega ja raskesti kättesaadav abi vaimse tervise muredes võib saada saatuslikuks.

           Uudised Ümera tänava tulistamisest šokeeris paljusid, kuid kunstnik oli seda juba näinud
               oma unenägudes, peategelaseks ta ise. Ka temal on kogemus ähvardavate naabritega.

Käeline tegevus, nagu maalimine või voolimine, on plaaster frustratsioonile, pakkudes läbi loovuse kasutamise vabastust, vaigistades seeläbi igapäeva murekoorma asendustegevuse käigus. Pikemas perspektiivis ei aita plaaster, kui haav ei parane, nagu ka üks psühholoogi visiit ei ravi terveks traumast, mida oled endaga kaua kaasas kandnud. Aeg ei paranda kõiki haavu, kuid lubab astuda sammu kõrvale peegeldamiseks ja analüüsimiseks, peale seda kui tugevad emotsioonid on vaibunud. Rahu, ainult rahu!

* Tähelepanu! Näitus käsitleb vaimset tervist, mis mõjutab inimese mõtlemist, käitumist ning emotsioone, millest sõltub võimekus tulla toime igapäevaeluga.



Kadi Reintamm (s. 1990 Moskvas) on vabakutseline multimeediakunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat (BA) ja Kaasaegset kunsti (MA). Ta on täiendanud end ka Hispaanias Universidad Politécnica de Valencias klassikalise animatsiooni alal. Kunstnikuna huvitub ta eelkõige ühiskonna kommete ja käitumisega seotud teemadest. Kunstipraktikas kasutab ta meediumina samuti maali, fotot, video, heli kui ka installatsiooni. Tema esimene suureformaadiline akvarell “Prison in three layers” valiti 2020 “YPP – Young painter prize” finalist. Hetkel töötab ta põhiliselt teemadega mis on seotud isolatsiooni, vaimse tervise, erivajaduste ja pereeluga.