03.02 – 27.02.2016 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27.
Näituse avamine kolmapäeval, 3. veebruaril kell 17.
Andra Jõgis (s 1989) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna 2014. aastal. Alates 2010. aastast on ta osalenud näitustel nii Eestis kui ka Tšehhis, Soomes, USAs, Saksamaal ja Leedus.
Kuigi Pärnust pärit, on Andra erinevate kunstiprojektide tõttu elanud viimastel aastatel väljaspool Pärnut (Tallinn, Providence, New York, Amsterdam), alates 2016. aastast töötab ja elab ta jälle Pärnus.
Näitusel „Kodus ja võõrsil. Home and away“ mõtiskleb Andra tänapäeva projektipõhise (kunstiniku) elu üle, mis pillutab sind erinevatesse linnadesse tähtajaliselt elama. Kuhu aga jääb su kodu, kui sa elad kastide-kohvrite otsas ja mis saab sind ümbritesvatest inimestest, kui uued on „realiseerimis tähtajaga“ ja vanad ei jaksa sind vaid Skype´is näha?
Näitus koosneb skulptuuridest, instalatsioonidest ja fotodest. Põhiliseks materjaliks on klaas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
MEEDIA: “Võõrsil rändamine pani kodule mõtlema”, Pärnu Postimees, 05.02.16, Karin Klaus
Klaasikunstnik Andra Jõgis võtab Pärnu linnagalerii kunstnike majas avatud näitusel kokku oma võõrsil elatud perioodi, mõtiskledes kodutunde tekkimise üle.
Noor kunstnik läks Pärnust laia ilma seitse–kaheksa aastat tagasi: algul Tallinna Eesti kunstiakadeemiasse klaasikunsti õppima, siis elas Islandil, õppis vahetustudengina Rhode Islandi vabade kunstide koolis, töötas kunstiprojektide kallal New Yorgis ja Amsterdamis.
Eelmise aasta lõpust töötab ja elab Jõgis taas Pärnus. “Kodus ja võõrsil. Home and away” on tema esimene isikunäitus kodulinnas.
Naist huvitas, kuidas mõjutab sõprussuhteid kohvrite otsas elamine. “Suhted kannatavad, kui maailmas ringi liigud,” tõdes Jõgis. “Vanad suhted võivad kaduda ja uued leitud sõbrad on nagu “parim enne” kuupäevaga, sest tead ette, et kui sellest paigast lahkud, te ilmselt enam ei kohtu.”
Jõgise meelest on reisimist eeldav “projektipõhine” elu põnev ja vaheldusrikas, teisalt tahaks vahel sahmimise kõrvale stabiilsust.
Kodu teemat uurib Jõgis seerias “Kodune kasvatus”, kus kolbides “kasvavad” väikesed majad. “Igaüks kasvatab oma kodu eri tingimustes ja kõik kohad on mingis mõttes sinu kodud,” arutles kunstnik. “Milline paik on just mulle õige?”
Teises installatsioonis “ehitas” kunstnik kaks magalarajooni korrusmaja. Tema arvates peitub selles oma võlu, kuidas ühte karpi on mahutatud nii palju inimesi ja kui vähe teatakse endast paari telliskivirea kaugusel elavast naabrist.
Igatsuse ja kaugsuhete teemaga mängib Jõgis oma betoonümbrike seerias, mille klaasaknakestest paistavad üksildased inimfiguurid oma argitoimetusi tegemas.
“Mujal asuvate lähedastega meili, kirja või skaibi teel kõnelemine on armas suhtlemise vorm, aga see toimub ikkagi nagu klaasi või akna taga. Koduigatsus tuleb peale eriti jõulude ja sünnipäevade ajal,” lausus Jõgis.
Peale kunstnikutöö kirjutab Jõgis luuletusi ja äsja ilmus kirjastuses Jumalikud Ilmutused tema teine luuleraamat “Mingi kala”.
“Kirjutan argistest-hoomatavatest asjadest,” rääkis Jõgis oma loomingust. “Minu puhul sobivad kunstniku ja kirjaniku roll väga hästi kokku: ühel juhul kasutan eneseväljendamiseks klaasi, teisel sõnu.”