7. – 29. 09. 2012 Pärnu Linnagaleriis (Uus tn 4, Raekoda)
Näitus on kokkuvõte autori viimase kolme aasta loomingust, kus kunstnik on tegelenud oma sisemise mina otsingutega. Kunstniku alterego LEONARDO on püüdnud lahendada müstilisi koode ja sümboleid ning muuta need lihtsateks argieksistentslikeks kujutisteks. Hüperego otsingud on viinud Leonardo kokku inglitega ja nende maailmaga.
Miks just INGLID:
Vähemalt alates meile teadaoleva tsivilisatsiooni algusaegadest saadik – 6000 aasta eest Sumeris – on inglid mänginud olulist rolli inimkogemuse arengus. Reljeefe inglikujutistega on leitud Mesopotaamia iidsetest linnadest ning ingleid kirjeldatakse ka sumerite savitahvlitel, mis on vanimad meile teadaolevad kirjalikud allikad Maa peal.
Ning Atlandi ookeani teisel kaldal – Ek Balami Akropolises Yucatanil võime näha reljeefe inglitest, mis on seintesse raiutud iidse maiade tsivilisatsiooni esindajate poolt. Tegelikult, kui me ei otsiks ingleid ainult vanast maailmast, võiksime leida märke neist inimtsivilisatsiooni kõikidest etappidest ning kõikvõimalikest paikadest.
Seega on ajalooliselt tõendatud, et inglid või vähemalt uskumused inglite kohta on olnud meiega kogu kirjalikult jäädvustatud ajaloo jooksul. Inglitel ei ole kuju. Nad ilmuvad meile erinevalt, olles vastavuses meie uskumustega.
Inglid kasutavad manifesteerunud kuju kui vahendit kommunikatsiooni loomiseks. See on nii seepärast, et meil, inimestel, on äärmiselt raske luua ühendust -kõrgemate- olenditega ning uskuda sellessekommunikatsiooni, kui me ei suuda -näha- või vähemalt kujustada kedagi,
kellega me räägime. Kujutis inimesetaolistest olenditest, kellel on tiivad, ei ole inglite loomulik olek, kuid nad kasutavad seda vormi sageli, sest nii on meil kergem neid aktsepteerida.
Inglid, kellega olete kõige lähemas ühenduses, olete tegelikult ise ühel teisel eksistentsi tasandil. Nad ei ole teist eraldi seisev jõud. Inglid on need, kes me ka ise tegelikult oleme.
