9. aprillil – 9. mai 2009 Pärnu Kunstnike Majas (Nikolai 27)
Pusa maalid rõõmustavad rahvast kirevate värvide ja rõõmsate mustritega, neid on võrreldud lasteraamatuillustratsioonide ning dekoratiivtarbekunstiga. Pusa enda taotlused on tegelikult märksa sügavamad ning keerukamad. Ta kujutab sissevaateid universumi ülesehituse ja arengu süsteemidesse. Tõsiasi, et tema nägemuses avaldub kõiksuse infoväli ilusa, põneva ja positiivsena, on ainult kadestamisväärne.
Lõim on kujundlik mõiste, mille abil ta võtab kokku kõikvõimalikud alusstruktuurid, mille peale ning abil olemist ehitatakse. Lõim on ühteaegu nii algosake, loomisprotsessi peamine trajektoor kui ka funktsioon, mille alusel protsessid toimuvad.
Kaoseteooriast teame, et taoline funktsioon põhjustab mustreid, mis loovad endast samalaadseid suuremaid mustreid, need omakorda veel suuremaid jne. Kangakudumises on lõim võrgustik, ilma milleta poleks ülejäänud kaunidust millegi külge kinnitada. Evolutsiooniprotsessis on lõime paralleelstruktuurina käsitletav geenialleel. Programmeerimises kutsutakse lõimeks kergprotsessi, mille raames saab samasse virtuaalsesse mäluaadresside ruumi tekitada mitu käivituskonteksti, mis kordamööda või paralleelselt jooksevad.
Et asjadest aru saada, võib ju püüda omandada kogu maailma informatsiooni ja seda ratsionaalselt tõlgendada. See aga käib inimtajule üle jõu, mida tõendab ka eelmine tekstilõik. Paljud kunstnikud registreerivad, koondavad ja taasesitavad seda infot tunnetuslikul tasandil, ja Pusa on üks neist.
