29.06-19.07.2012 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27)
Vene plakatikunsti on keeruline ammendavalt kirjeldada. Põhjuseid on mitmeid – alates erinevate koolkondade temperamentsest rivaalitsemisest, erinevatest arusaamadest, mis on hea plakat ja lõpetades kohaliku ametliku tunnustusega, mis selgelt jaga ja valitse meetodil vaba mõtet ohjata soovib. Seetõttu on antud näituse puhul lähtutud lihtsast reeglist, esindatud on tõesti üleilmselt tunnustust leidnud korüfeed (näiteks Andrei Logvin on saanud mitmeid peapreemiaid rahvusvahelistelt plakatikonkurssidelt, samas ka Venemaa riikliku preemia) ja nende õpilased, kes lähtuvad oluliselt läänelikumast kujunduskäsitlusest.
Vene plakat suutis nõukogude traditsioonist irduda eelmise sajandi lõpuaastatel, tulles välja uuendusliku ja väga eripärase käekirjaga, mis peale vormi sisaldas nutikat mõttemängu. Uue sajandi alguses saavutati ka kiire tunnustus (eriti imponeeris täiesti eriilmeline Ostengruppe looming
– peamisteks autoriteks Igor Gurovitch, Dmitri Kavko, Anna Naumova ja Eric Belousov), Euroopas imetleti vene plakati värskust, julgust, teravust, samas ka selget toetumist avangardi traditsioonidele. Soodsas õhkkonnas tekkisid plakatiaktsioonid, eufoorilised plakatiteemalised suurüritused ning taastus ka vahepeal soikunud suhtlus rahvusvahelise plakatikogukonnaga.
Ja erandiks polnud ka meie kujundusgraafikud, kes jälle Moskva plakatibiennaalil esinesid ning usinalt kontakte lõid. Ilmselt on peamised loomesuunad selles omapärases plakatikultuuris oma kontuurid saavutanud, kuid protsesside peatumist pole veel kaugeltki märgata. Ilmseks põhjuseks on naabrite pulbitsev poliitiline elu ja Euroopa poolehoid ja ahne huvi.
Enne peamiselt kultuuriplakatiga seotud ringkonnad väljendavad oma poliitilist meelsust, selget vastuseisu kraanide kinnikeeramisele ja ilmselt vihaga tajudes, kuidas neile näidatakse kohta kätte. See on sünnitanud opositsioonilise poliitilise plakati, mis vahepeal varjusurmas ingitses.
Kuid jällegi, see poleks ilmselt selliste kultuuriseostega plakatimaa, kui peale nobeda, iroonilise võimude materdamise poleks kõrval ka väga head sotsiaalse suunaga poliitilist plakatit (näitusel selle liini peamiseks esindajaks perekond Faldinid, ehk Faldindesign). Näiteks olgu mainitud Lahti Plakatibiennaalil 2009 Grand Prix-i võitnud plakat, mis üleüldises võõrtööliste viha õhkkonnas hoopis tänab paljusid välismaalasi, tänu kellele Peterburg kunagi üles ehitati. Seega tasub iga plakati eest veidi pikemalt, kui tavapärases urbanistlikus keskonnas tavaks, peatuda – pealiskaudsel väätlemisel silma torkav laristav joon ja kohati selgelt tajutav maailmavalu sisaldab veelgi ja veelgi rohkem sisukihte.
Näitust toetavad: Kultuurkapital, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu