11.09.2018 – 13.10.2018 Pärnu Linnagalerii, Uus tn. 4
Alates teisipäevast, 11. septembrist on Pärnu Linnagaleriis avatud Annika Haasa, Elo Liivi ja Jekaterina Kultajeva ühisnäitus „Nägemise õpetus”.
„Nägemise õpetus“ on mitme erineva kunstidistsipliini – foto, skulptuur ja video (multimeedia) – koostoimes sündinud kunstiprojekt, mille teostajaiks on fotograaf Annika Haas, skulptorid Elo Liiv ja Jekaterina Kultajeva, samuti kunstnike ja Eestis elavate nägemispuudega inimeste vahendusisikuna Maarja Haamer.
Kunstiprojekt portreteerib portreefoto ja skulpturaalsete lahenduste kaudu installatiivselt Eesti pimedaid ning tõstatab laiemalt üles “sotsiaalse pimeduse” temaatika. Installatsioonides on ühendatud traditsioonilised ja kaasaegsed materjalid, tehnoloogia ja interaktiivsed vahendid, oluline osa näitusest on vaadeldav nii silmade kui kätega.
Nägemismeelt peetakse meeltest tähtsaimaks, kuna selle abil saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Näituse “Nägemise õpetus” autorite veendumus ja näituse liikumapanevaks jõuks olevate pimedate inimeste paratamatus ütleb: selleks, et tõeliselt näha, pole tingimata tarvis füüsilist silmaga puudutamise meelt. Tõelise nägemise eelduseks on vaatajas peituv mentaalne ja hingeline valmisolek.
Sotsiaalses plaanis on projekti eesmärk tuua puude teema, sellega seotud probleemid, ja pimedad inimesed kunstitegemise abil varjust välja ning anda neile esmakordne võimalus end nö kõrvalt näha. Samuti on oluline näidata, et pimedad on meie ühiskonnas kogu aeg olemas, kuid hirmudest tulenevalt äärmiselt peidetud, kuna pahatihti nägijate maailmast tingituna on kinnistatud ühiskonnas levinud eelarvamus, et nägemispuudega inimesed on justkui koledad ja hirmutavad. Et astuda samm tolerantsema mõttelaadi poole, näitame pimedat inimest tema loomulikkuses.
Ühiskondlikus plaanis tõstab “pimedus” aga hoopis teised analüüsi- ja vaatenurgad. Oluline on näidata, millised erinevad pimedused on meie ühiskonnas laiemalt olemas, analüüsida nende tekkemehhanisme ja ulatust. Nii nagu pimedate puhul on ka sotsiaalselt “pimedad” erinevatel põhjustel alavääristatud “nägijate” poolt. Kas aga kõik on päris nii nagu “nägijad” näevad või mis hetkest nägemine ise pimeduseks muutub, on omaette küsimus.
Kõik näitusel esitatavad tööd on mitmetähendslikud, paljude erinevate tõlgendamis- ja kogemisvõimalustega. Kasutatud on semiootilist lähenemisnurka nägemisoskuse ja nägemisoskamatuse ühendamisel, tõstatades üles küsimuse, kuidas õppida või õpetada nägema.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
MEEDIA: “Peojärgne pohmelus ja sotsiaalne pimedus Pärnu linnagaleriis” Pärnu Postimees 27.08.2018, Anu Jürisson, kultuuritoimetaja
https://parnu.postimees.ee/6414799/peojargne-pohmelus-ja-sotsiaalne-pimedus-parnu-linnagaleriis
……Kui kunstnike maja näitus arutleb Eesti inimeste pidutsemiskultuuri üle, siis linnagalerii raekoja galeriis toovad kolm naist päevakorda sotsiaalse pimeduse temaatika.
Annika Haas, Elo Liiv ja Jekaterina Kultajeva “Nägemise õpetus” on foto, skulptuuri ja multimeedia koostoimes sündinud kunstiprojekt, millesse Eesti nägemispuudega inimeste vahendusisikuna on kaasatud ka Maarja Haamer.
Portreefotode ja skulpturaalsete lahenduste abil portreteeritakse siin pimedaid nii, et näitus on ühtaegu vaadeldav nii silmade kui kätega. Kunstnike veendumus ja pimedate inimeste elu paratamatus ütleb: et tõeliselt näha, pole tingimata tarvis füüsilist, silmaga puudutamise meelt. Tõelise nägemise eeldus on vaataja vaimne ja hingeline valmisolek.
Kuna pimedad on hirmudest tulenevalt ühiskonnas äärmiselt peidetud, soovivad autorid tuua nad kunstitegemise abil varjust välja ja näidata neid oma loomulikkuses.
Milliseid pimedusi meie ühiskonnas on, kuidas need tekivad ja kui ulatuslikud on? Ja kas kõik ikka on nii, nagu “nägijad” näevad või mis hetkest nägemine ise pimeduseks muutub, on omaette teema, millel kunstnikud vaatajaga arutleda püüavad.