FotoFest

Selleaastane Pärnumaa fotofestival kutsub fotograafe keskenduma pausile. Järjest kiirenevad maailmas on igal inimesel vaja leida hetk, millal hingata sisse ja välja ja võtta üks paus. Paus võib olla otseselt hetk puhkusest kuid sügavamalt võib see olla ka enesereflektsioon, minimalism, tunnete korrastamine – mis iganes pausina tundub!

Pärnu Fotofest on iga-aastane festival, mis kätkeb endas kureeritud näitust Pärnu Linnagalerii Raekoja majas ja temaatilist näitust Kunstnike Majas. Lisaks leiab samal ajal aset Pärnumaa foto, kuhu on kaasatud kõik maakonnas tegutsevad fotograafid ja nende looming. Eelpool mainitud näitustega ühinevad ka erinevad satelliitnäitused nt Pärnu Muuseumis ja Piilurgaleriis. Projekti eesmärgiks on tutvustada fotograafiakunsti läbi mitmete erinevate näituste ja tuua kokku sel alal tegutsevad kunstnikud.


FOTOFESTIVALI PROGRAMM

Täpsustamisel.


FOTOFESTIVALI NÄITUS “IGATSUS”

Näitus “Igatsus“ toob vaatajateni ilu portreefotos ja -videos, selle klassikalises mõttes. Tänavuse fotofestivali kandev teema on „pAUS“, millest tulenevalt kutsume näituse külastajaid mõtlema ilu, tunnete ja sentimentaalsuse üle, võttes pausi ümbritsevast ja järjest kaasajastumast ilu arusaamast. 

Näitusel on esindatud Eesti noorema generatsiooni fotograafid, läbi kelle maailmatunnetuse mõtestatakse lahti klassikaline ilu ja sentimentaalsus, igaüks omas võtmes. Nende hulka kuuluvad: Julia Astok, Luisa Greta Vilo, Tuule-Mari Kaarna, Margaret Mäses, Renee Altrov ja Joosep Kivimäe. 

Näituse kuraator: Eva Kram


PÄRNUMAA FOTO

Ootame põnevaid tabamusi ja ka fotolavastusi näitusele PÄRNUMAA FOTO 2023, mis mahuksid Pärnu FotoFest 2023 pealkirja alla „pAUS”.

PÄRNUMAA FOTO 2023 on fotosündmus ja näitus Pärnumaal tegutsevatele fotograafidele.

Pärnumaa Foto näitus toimub 1. – 30. märts Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse perioodikasaalis. Näituse ajal on võimalik külastajatel valida oma lemmik foto. Parimad fotod saavad ajakirja „Positiiv“ preemiad.

Fotod prinditakse 75×75 cm VISCOM plaadist planšettidele. Fotograafidelt ootame fotode faile JPG või TIF formaadis, CMYK värvimudelis ja pikema külje pilditihedus peaks olema vähemalt 3000 pixels

Faili nimi peab sisaldama autori nime ja teose pealkirja. (näiteks: Juhan_Saar_Tähevalgel)

Ühelt autorilt ootame kuni 3 faili e-posti aadressile: fotofest.parnu@gmail.com .

Failid palume saata alates 18. jaanuar kuni 8. veebruar 2023 lingina. Soovitame kasutada WeTransfer keskkonda, mis on lihtne ja kasutajasõbralik ning teavitab Teid failide kohalejõudmisest.


FOTOFESTIVALI SATELLIIDID

Pärnu Keskraamatukogu

Pärnumaa Foto 2023 „pAUS”
1.03-1.04.2023
Pärnu Keskraamatukogu
Akadeemia 3, Pärnu

Näitus „Pärnumaa Foto” toimub juba 18. korda. Jätkuvat suurt huvi näitusel osalemise kohta näitas eksponeerimiseks esitatud 96 fotot, millest väljavalituks osutusid 54.

2023 aasta Pärnumaa fotofestival kutsus fotograafe keskenduma pausile. Järjest kiirenevad maailmas on igal inimesel vaja leida hetk, millal hingata sisse ja välja ja võtta üks paus. Paus võib olla otseselt hetk puhkusest kuid sügavamalt võib see olla ka enesereflektsioon, minimalism, tunnete korrastamine – mis iganes pausina tundub.

Näitusel osalevad: Aiki Järviste, Aiver Oja, Andres Adamson, Andreas Härm, Carolina Kukk, Danel Rinaldo, Eimar Kull, Elin Hein, Haide Rannakivi, Iivi Ilja, Ingrid Liiv, Ingrid Weigel, Irene Õmblus, Ivar Mägi, Janek Rivimets, Kaisu Karu, Karlo Seppmann, Karmen Kärg-Randma, Valdur Maibach, Leles Luhse, Liisa Nuut, Liivi Pihlasalu, Luule Põder, Marko Toomast, Markus Laanisto, Ülle Raidma, Margit Jaanson, Rasmus Ilves, Reena Ailt-Tamm, Rein Jänes, Signe Leht, Sirli Kirst, Tiina Annamaa.


Üritus on leitav siit: https://www.facebook.com/ParnuFotoFestival

Teater Endla galerii

Silver Vahtre isikunäitus „Elu tuba”

1.03-1.04.2023

Endla Teatrigalerii Sammassaal

Kolmapäeval, 1. märtsil kell 16.45 avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis Silver Vahtre isikunäitus „Elu tuba”.

Silver Vahtre näitus „Elu tuba” Endla Sammassaalis hõlmab tervikuna sarja „Elu tuba”, millele lisaks saab näha kahte triptühhonit „Iseolemine” ja „Nähtamatu ruum”.

Disaineriharidusega Silver Vahtre tuli meie kunstiellu 1970ndate lõpus fotokollaažidega, olid need siis vormistatud graafiliste lehtede või plakatina. Nii neis kui ka “Elu toa” seerias käsitleb ta omal ajal päevakajalisi teemasid eelkõige ruumi, selle mõju tähenduse kaudu.

Silver Vahtre teoste maailm on asetatud piiritletud ruumi, olgu see siis arhitektuuri, teatrilava või isegi kodu mõttes. Ruumilisust on ta ise rõhutanud ka väljapanekute pealkirjades nagu näiteks „Nähtamatu ruum” (koos Ignar Fjukiga Tallinna Linnagaleriis 2010. aastal) või „Tantsud arhitektuuriga” (psühhedeelne interaktsioon Tallinna Kunstihoones 2014. aastal koos Tüüri ja Fjukiga) või praegune „Elu tuba”. Kuid ruumiline piiritletus on vägagi tinglik, sest ka kõige isiklikumasse ruumi on ta tekitanud infoküllase kiiksuga maailma, selle kirju tegelaskond koos neid ümbritseva asjade maailmaga viib vaataja korraga minevikku ja olevikku, neis võib hoomata isegi vihjeid tuleviku kohta.

Üritus on leitav siit: https://fb.me/e/2pkECkI4X

Uue Kunsti Muuseum SA

Piilurgalerii

Danel Rinaldo
“Asbestoscapes Silmale nähtamatu ILU.”
1.03-31.03.2023
Piilurgalerii
Suur-Posti 2/1, Pärnu
Avatud 24h

„Asbestoscapes Silmale nähtamatu ILU.“ Danel Rinaldo 2022-2023
Geoloogilises mõttes kuuluvad asbestide hulka kuus looduses küllaltki tavalist kiudjat silikaatset mineraali – keerdjate kiududega krüsotiil e krüsotüül ning nõeljate kiududega amosiit, krokidoliit, tremoliit, aktinoliit ja antofülliit.
Silmale nähatamatut, tervist ohustavat kiudu, mis sisaldub kasutuskeelueelsetes ehitusmaterjalides, märkame tänapäevalgi pea igal sammul. „Vana hea“ eterniit on üks silmatorkavamaid, kui silmad lahti ringi patseerida. Peamiselt elamu ja abihoonete katustel, puukuuride ning aitade seinte najal, metsa all muu ehitusprahi seas – samblakihi all. Lapsepõlvest meenuvad eterniiditükkidega plaasterdatud augulised külavaheteed. Kruusatolmu köhime kopsust välja, kuid asbest jääb.

Üritus on leitav siin: https://fb.me/e/12E1aMifx

PÄRNU FOTOFEST 2022 8.02 – 02.04.2022
Olete oodatud festivali avamisrallile, stardime reedel, 25. veebruaril kell 16 Pärnu Keskraamatukogust!
(Avamisralli ajakava leiad tutvustava teksti lõpust)

Viis aastat tagasi Pärnu Linnagalerii poolt ellu kutsutud festival on seadnud eesmärgiks elavdada talvist kunstielu ning heita pilk kaasaegsel fotomaastikul toimuvale. Festival koosneb ka tänavu arvukatest fotonäitustest, mis on sisse seatud suuremale osale Pärnu näitusepindadedest (Pärnu Linnagalerii Raekojas, Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Pärnu Keskraamatukogu, Pärnu Kontserdimaja, Endla Teater ja #Piilurgalerii). 2022aastal täitub 200 aastat esimese permanentse foto sünnist, seetõttu pööravad ka osad näitused seekord pilgu minevikku, otsides fotokunsti juuri ning taasavastades ajalooliseid tehnikaid.

“Improviseeritud reaalsus: kaameravaba fotokunst”
Pärnu Raekojas (Uus 4), 25.02-26.03.2022

Maailma esimene paberil foto sündis 1822. aastal ja selleks oli Niépce’i loodud heliogravüür. Seda innovaatilist tehnoloogiat kutsuti sel ajal ka päikese abil joonistamiseks. Ajaloolistest tehnikatest ajendatuna toob Raekojas toimuv rahvusvaheline näitus kokku kunstnikud, kes tegutsevad küll fotograafia valdkonnas, kuid kelle loomingust leiab eksperimentaalseid teoseid, kus fotoprotsess on toimunud ilma tavapärase fotokaamera vahenduseta. Näitusel võib avastada uues kuues esimesi fototehnoloogiaid (tsüanotüüpia, pinhole), aga ka eksperimentaalseid ja lõpetamata fotoprotsesse, kus kujutise loomisel on oma osa ümbritseval keskkonnal ning kunstnikust sõltumatutel faktoritel.

Osalevad kunstnikud: Anna Niskanen, Noora Sandgren, Kristine Krauze-Slucka, Tamar Lewinsohn, Herkki-Erich Merila, Kristian Saks, Marko Toomast, Indrek Aija

Kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau

“Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist”
Pärnu Kunstnike Majas (Nikolai 27), 25.02-02.04.2022

“Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist” ei pretendeeri Eesti fotokunstiloo ülevaatlikule ja detailsele esitamisele, vaid heidab üksikute, kuid kõnekate killukeste kaudu pilgu möödunud sajandi fotokunsti erinevatele suundadele ja arengutele. Enne 1990ndaid aastaid ei olnud fotokunst teiste kunstižanritega võrdväärsel positsioonil, kuid sellest hoolimata nähti fotograafias palju laiemahaardelisi võimalusi, kui pelgalt vahendit ümbritseva maailma objektiivseks peegeldamiseks ja selle dokumenteerimiseks. Pärnu Muuseumi kogudest on väljas ühed varasemad fotod (Erna Kreischmann, J. E. Cattley), mida võib tinglikult fotokunstiga seostada. Nõukogude perioodi kontseptuaalset fotokunsti esindavad näitusel Silver Vahtre linnaruumi ja inimkeha seoseid käsitlevad kollaažid, STODOMi fotorühmitusest tuntud Tanja Dobrovolskaja modernsed aktid ning Villu Jõgeva kontseptuaalsed maastikuvaated omaloodud objektide ja taimeinstallatsioonidega. Murrangulisi 1990ndaid esindavad näitusel De Studio, Herkki Erich Merila, Peeter Lauritsa, Arne Maasiku ja Tõnu Nooritsa teosed.

Kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau

“Pärnumaa Foto 2022”
Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek “Homage to Copper Leg + ILU.”
Marko Toomasti fotoseeria “Betula pendula”
Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3, Pärnu) 8.02-28.03.2022

Näitus „Pärnumaa Foto” toimub juba 17. korda ning osalemishuvi on endiselt suur. Välja valiti 52 fotot veerandsajalt autorilt. Seekord oodati neilt põnevaid tabamusi ja fotolavastusi, mis mahuksid pealkirja alla “NIMETU | UNTITLED”.

Osalevad: Danel Rinaldo, Ülle Raidma, Lemme Mets, Andreas Härm, Andrei Valjauga, Andres Adamson, Kristjan Krimm, Kaisu Karu, Anatoli Gubski, Valdur Maibach, Julia Valjauga, Marko Toomast, Eimar Kull, Leles Luhse, Marju Lorentson, Liivi Pihlasalu, Lilli Tölp, Rasmus Ilves, Karmen Kärg, Reena Ailt-Tamm, Rein Jänes, Signe Leht, Tiit Tammsaar, Aiki Järviste ja Ülo Soomets.Seekord avaneb publikul võimalus valida välja oma lemmikpilt, FotoFesti pidulikul avamisel 25. veebruaril antaks parima foto autorile üle fotoajakirja Positiiv preemia.

“Homage to CopperLeg + ILU.” on Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek, mille kohta ütleb autor tutvustuseks nii: “Kõik, jah kõik saab alguse kubo-futuristlikust mustast ruudust. Kahtlemata paisutab kunst multiversumit. Apokalüpsikust ei pääse meist keegi ega miski. Isegi ILU. muutub kord tähetolmuks ning imetakse vaakumisse … Üheksa hõbeželatiinfotot on austusavaldus maestro Janno Bergmannile, heale sõbrale, kunstnikule ning tema eestveetavale Vaskjala loomeresidentuurile ja globaalsele kunstnikeringkonnale.”

Raamatukogu trepigaleriis näeb Marko Toomasti seeriat “Betula pendula”, kus mustvalgetel fotodel püüavad raamatulaenutajate pilke arukased.

Bálint Pörneczi näitust “Figurák” [“Figuurid”].
25.02-31.03.2022 Endla Teatri Sammassaalis

Bálint Pörneczi töötas aastaid Ungari päevalehe Magyar Nemzet fotograafi ja fototoimetajana, seejärel aga viis aastat uudisteagentuurile AFP. Sestap pole imestada, kuidas ta ajapikku pressifotograafiast tülgastus. Fotoseeria “Figuurid” sünni kohta räägib ta järgmist: “Mind valdas läbipõlemistunne ja tundsin, kuidas ma Budapestis end enam teostada ei suuda. Pildistasin iga päev üht ja sama, teadmises, et mu pildid jõuavad homme koos eilse ajalehega prügikasti. Seepärast võtsin vastu otsuse alustada uut elu Prantsusmaal. Alguses olin lehekandja, seejärel hakkasin tööle ühe kohaliku ajalehe juures. Selle kõrvalt hakkasin aga üha rohkem mobiiltelefoniga pildistama, mis aitas uuesti sisendada fotodes peituvat elurõõmu, mida olin tundnud siis, kui kunagi pildistamisega alustasin.”

Bálinti mustvalged portreed jäid silma Instagramile, mis tõstis need esile ühes blogipostituses. Bálint Pörneczi elab 2011. a alates Prantsusmaal. Nüüd ka Tallinnas esitletavat fotoseeriat alustas ta 2013. aastal. Igapäevaste käikude ajal on kunstnik hakanud pildistama oma telefoniga inimestest tänaval portreesid, peamiselt sellistest, kes teostavad end oma töö kaudu. Kõik pildid on rangelt mustvalged ja kui välja arvata lähim perering, esinevad kõik figuurid tema töödes vaid korra. Inspiratsiooni on ta enda sõnutsi nendeks ammutanud August Sanderi, Anton Corbijni ja Richard Adeont’i loomingust.

Bálint kõneleb oma fotode valmimise kohta järgmist: “Üllatus, üllatus, aga kümnest seitse on nõus, et neid jäädvustan. Kui mulle jääb punase tule taga, poes või kasvõi metroos silma mõni huvitav isik või meenub mulle kellapatarei vahetamisel, et mul on kollektsioonist veel puudu kellassepp, pöördun lihtsalt tema poole ja teen selgeks, kes ma olen ja mida tahan. Loomulikult võtan ma välja ka oma telefoni ning näitan varem tehtud pilte. Enamik inimestel on selleks paar minutit aega. Kui mu pilte aga vaadata, jääb silma, et naiste figuure on vähem. Imelikul kombel on mul künnis naiste poole pöörduda. Tunnen, et kui oleksin naine, oleksin ka mina üllatunud kui üks minusugune tüüp sellise ettepanekuga minu poole pöörduks.”

Bálint Pörneczi on sündinud 1978. a Budapestis. Hetkel elab ta Prantsusmaal Rodezes. Fotograafiahuvi on ta pärinud oma isalt, Alžeerias veedetud lapsepõlve ajast, mis viis edasi fotoreporteri karjäärini.a töötas ta Ungaris uudisteagentuurile France Presse, 2007.-2011. a oli ta ühe Ungari juhtiva päevalehe Magyar Nemzet laupäevalehe fotograaf, fototoimetaja ja kunstiline juht. 2011. a alates töötab ta Ungaris ja Austrias vabakutselise fotograafina Bloomberg News’i all. 2012. aastast elab ta Prantsusmaal ja teenib elatist vabakutselise fotograafina.

2006. a võitis ta oma fotoseeriaga “Figuurid” Pariisi fotonäituse auhinna “Photo press zoom” (“Salon de la Photo 2015”).

Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama”
Endla Teatri Küüni galerii
25.02-1.04.2022

Pärnu Endla Küüni galeriis saab näha Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama”, juhendaja Andres Adamson.

“803-aastane Tallinn sajandivanustel postkaartidel“
Pärnu Kontserdimajas (Aida 4), 25.02-26.03.2022

2022. aastal täitub 128 aastat esimesest eesti postkaardist. Nimelt lubati 1894. aastal Vene keisririigis (mille koosseisu tollal Eesti kuulus) postkaarte valmistada ja müüa peale riigiasutuste ka eraettevõtjatel ning sama aasta juunis kuulutaski Tallinna raamatukaupmees ja kirjastaja F. Wassermann kohalikes lehtedes, et müüb Tallinna vaatega postkaarte. Samast aastast on samuti teada postkaarte Pärnu ja Tartu vaadetega. Ajastu sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid silmas pidades on loomulik, et baltisaksa postkaardikirjastajatele lisandusid juba 20. sajandi esimestel aastatel tõsist konkurentsi pakkuvad eestlastest kirjastajad ja fotograafid. Sajandi teise kümnendi alguses kuulusid Tallinna postkaartide suurimate kirjastajate hulka nii baltisakslased Richard von der Ley, Kluge ja Ström, Ferdinand Wassermann, H. J. Lewinthal kui ka eestlased Jakob Ploompuu ja Jaan Kristin (I. Christin). Nende ja kaasaegsete kolleegide tööd lõid vanalinnavaadete standardvaliku, mida siiani Tallinna turistliku identiteedi jäädvustamiseks ja edasiandmiseks reprodutseeritakse.

Näitusel on väljas Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna fotokogust pärinevad postkaardid, mis kujutavad kõigile tuttavaid Tallinna kuulsaid vaatamisväärsusi ja populaarseid motiive enne I maailmasõda, sealjuures varemnägemata nurga alt.

Kuraator: Harry Liivrand

Janno Bergmanni isiknäitus “Kosmiline köök”

Piilurgaleriis (Suur-Posti 2), 25.02-01.05.2022

Piilurgalerii on Pärnu uusim non-profit eragalerii, mis on sisse seatud Pärnust pärit kuulsa meresõitja Konstantin Possieti kunagises kodumajas elava galeristi elutuppa. #Piiurgalerii tähendab, et näitust on võimalik piiluda tänavalt läbi akna. Galeristiga kokkuleppel ja võimalusel ka lähemalt.

Näitusest: 4. oktoobril 1957 lennutati kosmosesse esimene Maa tehiskaaslane Sputnik-1. Sellest päevast sai alguse suurriikidevaheline võidujooks kosmosevallas. Hiljem paugutati orbiidile lemmikloomi, jäädvustati Kuu varjatud külge, lähetati kosmosesse nii mehi kui naisi, inimjalg tallas Kuu pinda, loodi esimene rahvusvaheline kosmosejaam jms.

Täna, rohkem kui 60 aastat hiljem, oleme jõudnud kosmoseajastusse 4.0, kus kaasalööjate ring pidevalt laieneb, kosmoserännakud ja avastusretked ei ole enam üksikute riikide eksklusiivne võimekus. Võidujooksus spurdivad kaasa akadeemilised haridusasutused, eraettevõtted, töösturid. Hiljutised õnnestunud katsed vertikaalselt maanduvate ja taaskasutatavate kanderakettidega annavad lootust, et kosmoseturism on meil juba käeulatuses. Abstraktsest ja kättesaamatust kosmoseruumist on saamas midagi käega katsutavat ja personaalselt kogetavat.

Kui teoreetiliselt on meil nüüd kõigil lähitulevikus võimalus kasutada seda piiramatut avarust personaalse ja kogetud ruumina, siis tegelikkuses see siiski nii ei ole. On üsnagi tõenäoline, et suurem enamus meist ei jõua ära oodata seda suurt kosmosereisi tuusikute hinnasula. Meil aga on vaja kaasa lüüa selles võidujooksus juba siin ja praegu.

Alternatiivsed lahendused on siiski õnneks olemas, näituse autor avab portaali otse oma köögis ja toob käepäraste vahenditega vaatajani rännakud avakosmosesse! Need vaesemehe kosmosereisid viivad teid seni nägemata avarustesse. Reisige turvaliselt kaasa, ärge muretsege, see ei ole üheotsa pilet ja mis veel parem see reis on teile tasuta! Kolm, kaks, üks, start!

Pärnu FotoFest 2022 avamisralli ajakava 25.02.2022:

Kell 16:00

Pärnu Keskraamatukogu (Akadeemia 3)

Pärnu FotoFest 2022 avamine,

Pärnumaa Foto 2022 publiku lemmiku väljakuulutamine

Kell 16:30

Endla Teater (Keskväljak 1)

Sammassaalis: Bálint Pörneczi näitus “Figurák” [“Figuurid”]

Küüni galeriis: Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama”

Kell 17:15

Pärnu Linnagalerii Raekoda (Uus4)

“Improviseeritud reaalsus: kaameravaba fotokunst”

Kell 17:45

Pärnu Kontserdimajas (Aida 4)

“803-aastane Tallinn sajandivanustel postkaartidel“

Kell 18:15

Kunstnike Maja (Nikolai 27)

“Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist”

Kell 19:00

Piilurgalerii (Suur-Posti 2)

Janno Bergmanni isiknäitus “Kosmiline köök”

Kallid fotosõbrad!

PÄRNUMAA FOTO 2022 on fotosündmus ja näitus Pärnumaal tegutsevatele fotograafidele.

Näitusele ootame põnevaid tabamusi ja ka fotolavastusi, mis mahuksid Pärnu FotoFest 2022 pealkirja alla „NIMETU | UNTITLED”.

Tihti on autorid dilemma ees, mida panna pildile nimeks ja minnes kergema vastupanu teed siis jäetakse pealkiri panemata. Vaatajale jääb alati võimalus ise mõistatada, mis on pildil.

Pärnumaa Foto näitus toimub 3. – 26. veebruar 2022 Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse perioodikasaalis. Näituse ajal on võimalik külastajatel valida oma lemmik foto. Enim hääli saanud fotod pälvivad Pärnu FotoFest 2022 preemia.

Fotod prinditakse 75×75 cm VISCOM plaadist planšettidele. Fotograafidelt ootame fotode faile JPG või TIF formaadis, CMYK värvimudelis ja pikema külje pilditihedus peaks olema vähemalt 3000 pixels.

Faili nimi peab sisaldama autori nime ja teose pealkirja.

Ühelt autorilt ootame kuni 3 faili e-posti aadressile: fotofest.parnu@gmail.com

Failid palume saata kuni 18. jaanuar 2022 lingina. Soovitame kasutada WeTransfer keskkonda, mis on lihtne ja kasutajasõbralik ning teavitab Teid failide kohalejõudmisest.

PÄRNU FOTOFEST 2021 | “Võõrandumine”

Neli aastat tagasi Pärnu Linnagalerii poolt ellu kutsutud festival on seadnud eesmärgiks elavdada suvise kuurortlinna talvist kunstielu ning pakkuda mitmekülgset fotokunstielamust arvukate näituste näol suuremal osal Pärnu näitusepindadest – Pärnu Linnagalerii Raekojas, Pärnu Kunstnike Maja, Pärnu Keskraamatukogu, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Pärnu Kontserdimaja.

Vaata VIDEO: Pärnu FotoFest 2021

Tänavuse festivali peateemaks on ülemaailmsest pandeemiast inspireeritud termin “võõrandumine”, mida on 20. sajandi suured teoreetikud kasutanud varemgi väga erinevates kontekstides alustades majanduslikust võõrandumisest ja lõpetades indiviidi vaimse võõrandumisega inimkonnast või iseendast. Festivali näitused pakuvad sellele nähtusele erinevaid tõlgendusi. Kogeda saab nii kaasaegsete fotokunstnike nägemusi kui ka tagasivaatavaid pilke ja ajalooliseid fotosid 1944.-1949. eestlaste pagulaslaagritest Saksamaal kui ka propagandafotosid 1950-ndate aastate Pärnust.

Pärnu FotoFest 2021 näitused:

Pärnu Keskraamatukogus “Pärnumaa Foto 2021: VÕÕRANDUMINE”

Haide Rannakivi | Aeg on mälu varas

Näitusel osalevad: Marko Toomast, Aiki Järviste, Anti Mutik, Eimar Kull, Jan Leo Grau, Jasper Raw, Johanna Roos, Julia Valjauga, Kaisu Karu, Kristjan Krimm, Marie Laanisto, Markus Laanisto, Mati Luhtjärv, Saul Martin, Reena Ailt-Tamm, Signe Leht, Tiina Annamaa, Valdur Maibach, Tõiv Jõul, Lemme Mets, Danel Rinaldo, Alar Raudoja, Lilli Tölp, Taje Paldrok, Al Paldrok, Anatoli Gubski, Ülle Raidma, Haide Rannakivi ja Andres Adamson.

Pärnu Keskraamatukogus Rein R. Seppiuse isiknäitus “et sic in infinitum”

ET SIC IN INFINITUM

Näituse pealkiri viitab mustale ruudule, mis on pärit Robert Fluddi 1617. aasta esseest. Ruudu igasse serva on ta kirjutanud „Et sic in infinitum“ (ja nii edasi lõpmatusse) – kujutades lõpmatust, loomist eimillestki.

“See lausejupike on vaikselt mu peas taustaks mänginud juba aastaid – eriti, kui klõpsin fotosid. Olen raaminud oma pildid ringi sisse, ning mõttes selle kirja servadesse lisanud. Pildid ise on ajendatud peamiselt tundest – seetõttu eelistan kujutamisega jääda natuke abstraktseks.” Rein Seppius

Pärnu Keskraamatukogus Marko Toomasti isiknäitus „ Touch of Magic“ | „Maagia puudutus“.

Marko Toomast uurib fotot kui esteetilist objekti. Väljapanek koosneb viimase viie aasta jooksul sündinud töödest ja olulistest momentidest. Et kunstnik lähtub oma loomingus paljuski sisemistest impulssidest, kannavad need teosed ekspressiivset sõnumit. Paljudel tööde puhul on inspiratsiooni ammutatud muusikast, aga ka kirjandusest ja kunstist laiemalt. Teoseid on mõjutanud Miles Davis’e muusika, mille autor leiab olevat eriti fotogeenilise. Oma impulsi seeria kujunemiseks just selliseks, nagu ta on, on andnud ka palju tsiteeritud fotokunstnike “piibel” Roland Barthes’i „Camera Lucida”, milles on veidi nukker alatoon, kuid mis pakub foto analüüsimiseks väga huvitavaid lähtekohti.

Näitused Pärnu Keskraamatukogus jäävad avatuks kuni 20. veebruarini

Endla Teatrigalerii sammassaalis F8/10 fotonäitus “NIHKES”

Kuna praegune pandeemiaaeg on osutunud proovikiviks mitte ainult fotograafiat harrastavate kunstnike jaoks, vaid ka paljudele teistele loomingulistele inimestele, on ikkagi loomuomane, et otsitakse uusi mooduseid, kuidas ennast väljendada ja suhelda. Foto kui eneseväljendus- ja suhtlusvahend on selleks suurepärane näide.

Mida me mõistame võõrandumise all? Mis meist kaugeneb ja mis meile võõraks jääb? See ongi, mille üle F8 liikmed on asunud mõtisklema. Kindlaid vastuseid ei anta, pigem kutsutakse kaasa mõtlema kuidas olukorraga, millesse oleme sattunud toime tulla. See on hea aeg enesesse vaatamiseks ja järelduste tegemiseks. Kas me oleme kaasinimestele võõraks jäänud ja kuidas on iseendale võõraks olemisega? Võõrandumise üks aluseid on valikuline nägemine, valikuline soov näha. Me kas keskendume ainult teatud detailidele nagu Aiki Järviste. Haide Rannakivi kustutab ära, mida me ei soovi näha ning lisab Leonora Palu luuleread. Marko Toomast tegeleb seerias „Tuleviku linn“ omakorda teemaga loodusest võõrandumisega ning esitab küsimuse, millises keskkonnas on meil tulevikus soov elada? Andres Adamsoni esteetilistes taimefotodes ülistatakse valgust kui midagi subliimset. Alar Raudoja seeria kergitab küsimusi, mis keerlevad eksistentsiaalsete teemade ümber – indiviid ja tema vabadus, keha ja hing. Janno Bergmann on läinud pilgu ja ruumi rekonstrueerimiseni välja. Danel Rinaldo on tuntud oma sotsiaalse dokumentalistika poolest. „Ecce Homo“ – „Näe Inimest“ on tema tööde puhul keskne teema ning näitab, et mustvalge analoogfotograafia pole veel laboririiulile tolmama jäänud.

Endla Teatrigalerii Küüni galerii “MUTATSIOONID”: Pärnu Kunstidekooli õpilaste näitus. Juhendaja Andres Adamson.

Endla Teatrikohvik “ALIEN NATION”. Anonymous Boh / Devil Girl

Näitus “Alien Nation” kajastab üle maailma laialipillatud metropolides ja ääremaadel jäädvustatud meeleolusid, hetki, mis räägivad reaalsusest põgenemisest. Eri rassidest, subkultuuridest, seksuaalsetest orientatsioonidest, generatsioonidest “objekte” iseloomustab ühine püüe vabaneda ühiskonna “normaalsuse” surve alt. Olemasolev füüsiline maailm on osutunud ebapiisavaks.

Pärnu Kontserdimaja galeriis “Oma võõras keskkonnas. Karl Hintzeri fotod eestlaste pagulaslaagritest.” Kuraator Harry Liivrand.

Karl Hintzeri fotod eestlaste pagulaslaagritest kujutavad 1944. aastal Nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlaste uut algust Saksamaa pagulaslaagrites. Nende seas põgenes 1944. aasta suvel läheneva Punaarmee eest Saksamaale ka Karl Hintzer, kes asus regulaarselt külastama ja dokumenteerima Saksamaa läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest neid, kus elasid suurema eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140st DP-laagrist läbi ligemale 30 (tuntuim neist Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut. Valik Hintzeri fotodest on väljas Fotofesti raames koostatud näitusel.

  • Näitus jääb avatuks kuni 20. veebruarini.

Pärnu Muuseumi fuajees “TÖÖRAHVA HÄÄL. Propagandafotod 1950ndate Pärnust”

Pärnu Muuseumi fotokogus säilitatavate pressifotode baasil koostatud näitus peegeldab 1950ndate nõukoguliku propaganda poolt modelleeritud fantaasiamaailma. Selle argielu asemel, mis kirjelduste ja mälestuste järgi pigem trööstitu, ärahirmutatud ja minnalaskvatest meeleoludest kantud, näeme siin rõhutatult päikeselist ning rõõmsat ideaalühiskonda. Näituse allikmaterjaliks on alamkollektsioon, kuhu on koondatud kunagise Pärnu rajooni häälekandja “Töörahva hääl” fotomaterjal. Originaalfotode suureformaadilised uustrükid toovad halastamatult esile tollase ajalehefoto “lavastuslikkuse”, kuivõrd lisaks tsenseerivale teemavalikule toetasid propagandistlikke eesmärke ka fototehnilised vahendid nagu kollaaž ja tugev retušeerimine.

*Näitus jääb avatuks kuni 18. veebruarini.

Pärnu Linnagaleriis Raekojas “VÕÕRANDUMINE”. Kuraatorid: Marian Kivila, Jan Leo Grau.

Osalevad kunstnikud: Arne Maasik (EST), Nikolay Karabinovych (UKR), David Williams (USA), Susanna Salama (FIN), Paulius Šliaupa (LIT/BEL), Maiu Laanberg (EST), Jan Leo Grau (EST) jpt.

Pilke võõrandumise võimalikele vormidele on mitmeid: Soome kunstnik Susanna Salama esitleb näitusel autobiograafilist seeriat üksindusest. Elades üksikemana keset Soome põlismetsa, 60 kilomeetrit eemal tsivilisatsioonist, on ta fotode kaudu üles tähendanud oma isiklikud tundmused läbi maja kujundi kui jungiliku psüühet peegeldava metafoori. Ukraina kunstnik Nikolay Karabinovych oma fotoseeria ja heliinstallatsiooniga “The voice of thin silence” (Õhukese vaikuse hääl) puudutab meilegi tuttavat küüditamise temaatikat ning räägib oma vana-vanaisa loo läbi koha, aja ja helide, olles ise küüditamise asupaika enam kui 70 aastat hiljem külastanud. Pisut humoorikamas võtmes esitab New Yorgi fotograaf David Williams loo stereotüüpidest ja nendest võõrandumisest. Aastate jooksul on ta pildistanud mehi ja nende kasse, püüdes murda sooliselt diskrimineerivat stereotüüpi kassitädidest ning viidates maskuliinsusele kui konstrueeritud omadusele. Lisaks mainitud kunstnikele on Raekoja ühte ruumi sisse seatud lockdown’i illustreeriv fotosein, kuhu on kogutud üksikuid pilte fotograafidelt üle maailma, kes on jäädvustanud praegust ajastut läbi portreede ja tühjade linnamaastike.

VAATA VEEL:

*Näitus jääb avatuks kuni 13. veebruarini

Pärnu Linnagaleriis Kunstnike Majas “KADUNUD MINAD”. Kuraator: Arnis Balčus.

Anna Maskava

Läti fotokunstnike ühisnäitusel “Kadunud minad” (“Lost selves”) astuvad üles viis fotokunstnikku – Arnis Balčus, Toms Harjo, Anna Maskava, Aija Pole ja Elina Semane, kelle loomingut iseloomustasid juba Covid-19 eelsel ajastul praegu eriti aktuaalsed märksõnad nagu võõrandumine, isolatsioon, ebakindlus, kuulumine jne pannes meid analüüsima oma käitumismustreid, väärtuseid ja tavasid. Näituse kuraatoriks on Arnis Balčus, kes on alates 2014. aastast Baltimaade suurima fotofestivali – Riia Fotokuu peakorraldaja ja algataja.

VAATA VEEL:

Kunstnike maja salongis Rein R. Seppiuse isiknäitus “et sic in infinitum”

*Näitused jäävad avatuks kuni 20. veebruarini.

NB! Avamistel kanname maski ja hoiame distantsi!

2020 Pärnu FotoFest | ARHIIV

Viga süsteemis | ERROR  23.01 – 23.02.2020

Näituste suur avamisralli toimub 23. Jaanuaril algusega kell 16.00

Pärnu Linnagalerii / Raekoda (Uus 4, Pärnu)

Näitus “Tajumängud V” toob kokku Baltikumi ja Põhjamaade fotokunstnikud, kes keskenduvad vähemal või rohkemal määral oma loomingus “ebatraditsioonilisele” fotograafiale ehk teisisõnu fotole, mis ei valmi vaid kaamera vahendusel meile ühteviisi arusaadavalt reaalsust peegeldades. Foto ei pruugi formuleeruda vaid õhukeseks paberileheks hoolikalt valitud raamis või roosilises albumis. Foto võib sündida ilma kaamera abita kunstniku hingeõhust, aga ka digitaalsetest nihestustest ning muutuda loomeprotsessi käigus ka skulptuuriks või installatsiooniks. Vormiküsimuste kõrval otsitakse “vigu” ainesest ning peegeldatakse maailma meie ümber kui ebatäiuslikku süsteemi. https://linnagalerii.ee/tajumangud-v-fotofest/

Osalevad kunstnikud: Andrey Bogush, Jan Leo Grau, Hertta Kiiski, Ede Raadik, Tuomo Rainio, Noora Sandgren, Kristel Schwede, Paulius Šliaupa

Kuraatorid: Marian Kivila, Jan Leo Grau

Pärnu Keskraamatukogu

Galerii Positiiv esitleb Pärnu Keskraamatukogu trepigaleriis Vivian Ainsalu näitust “Miraaž”. Väljapanek koosneb Veneetsia kanalitel üles võetud fotodest, mis püüavad pildile peegeldusi sealsest arhitektuurist ja olustikust omamoodi reaalsust moonutaval viisil.

Sandra Jõgeva isiknäitus “Seitse surmapattu” Pärnu Keskraamatukogus analüüsib iroonilises võtmes väikses Eesti kunstimaailmas ette tulevaid konflikte, tülisid ja arusaamatusi. Selle tõeliseks põhjuseks on enamaltjaolt võitlus väheste ressursside pärast ning korruptiivsed meetodid, mille abil neid võitlusi võita püütakse. “Seitse surmapattu” illustreerib olukorda, millesse kunstnik on sattunud süsteemsetele vigadele viidates ja kunstimaailma valupunktidel sõna võttes. Peale avalikke väljaastumisi on ta pälvinud mitmete juhtivate kunstiinstitutsioonide esindajate pahameele.  Vahvlipaberile trükitud fotode kaudu on nüüd on kistud publiku ette nii reaalseid isikud ise kui ka probleemikirjeldused. 

Pärnu Keskraamatukogu lugemissaali akendelt vaatab vastu Pärnu kunstimaastikul kindla koha võitnud perfomance’i-kunsti dokumenteeriv seeria “Soul & body”, mis on läbi Alar Raudoja fotoobjektiivi jäädvustatud alates 2006. aastast kuni tänaseni.

Pärnu Endla Teater

“Pärnumaa Foto” on pikkade traditsioonidega konkurss-näitus, mis toimub järjekorras juba 15. aastat. Näituse algataja oli Pärnu Postimehe toimetus, kelle eestvedamisel oli  algselt tegu eelkõige laiapõhjalise rahvafotonäitusega. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest ja lemmikloomadest. Aastate jooksul on ettevõtmise juures muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.  Näitusel osalevad Pärnu ja Pärnumaa fotokunstnikud festivali peateemal (“Viga süsteemis”/“Error in the System”)

+ Endla teatri trepigaleriis Anonymous Boh “Lost in Paradise” ja Endla teatri kohvikus Priit Loog “See ei ole Ita Ever!”

Pärnu Muuseum

Itaalia fotodokumentalisti Luca Berti näitus “Silmast silma. Inimese ja looduse vahel” annab kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näitus võtab kokku aastatel 2015-2017 toimunud pildistamisretkede tulemused.

Pärnu Linnagalerii / Kunstnike Maja (Nikolai 27)

Pärnu Fotofesti ja Pärnu Nüüdismuusika Päevade ühenduslüliks  on kunstniku ja helilooja, PhD Paul Beaudoini kureeritud näitus “Veaesteetika” (“The Aesthetic of Error”), mis vaatleb lähemalt glitch art termininit ning selle väljendumist visuaalses ja audiovisuaalses kunstis. 

Osalevad kunstnikud: Kaspar Aus, Jared Bruni, Paul Beaudoin, Mathieu St. Pierre, David White, Jared Scott Waniger, Tulio Militao,  white calx, Jérôme  Henriette, Roland Kuit, Love Törngren.

Kõik näitused jäävad avatuks kuni 22.02.2020 (Luca Berti näitus Pärnu Muuseumis jääv avatuks kuni 29.03.2020)

Näituseid toetavad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Linnagalerii, MTÜ Avangard Galerii

Fotofesti Programm Facebookis: https://www.facebook.com/events/666695860825148/

Pärnu Nüüdismuusikapäevade Programm Facebookis: https://www.facebook.com/events/858795001239659/ 

2019 – arhiiv:

TULEVIK OLI EILE, 23.01 – 23.02.2019

PÄRNU FOTOFEST 2019 – Tulevik oli eile
Pärnu Linnagalerii poolt 2018. aastal ellu kutsutud uus Pärnu kunstifestival PÄRNU FOTOFEST on võtnud eesmärgiks elavdada kunstielu talvisel madalhooajal ning avada kunstipublikule fotokunsti eri tahke. Möödunud talvisest eksperimendist sündinud Fototofest toimub seega 2019 aasta alguses juba teist korda.
Jaanuari lõpust veebruari lõpuni on enamikel linna näitusepindadel võimalik näha antud festivali programmi kuuluvaid temaatilisi näituseid.
Festivali raames avatakse 5 fotonäitust, sealhulgas juba 14. korda traditsiooniline näitus Pärnumaa Foto, mis on ühendanud Pärnumaal tegutsevaid fotograafe ja fotohuvilisi.
Pärnu Fotofest 2019 avatakse kolmapäeval, 23. jaanuaril. Olete väga oodatud näituste avamistele!

Kell 17:00
PÄRNUMAA FOTO 2018
Teater Endla Sammassaal
Keskväljak 1

PÄRNU FOTOFEST 2019 – PÄRNUMAA FOTO 2018
Pärnu fotofestivali sünnile aitas kaasa juba Pärnu talvise kunstielu traditsiooniks muutunud “Pärnumaa Foto”. 2019. aastal festivali programmis avatav väljapanek kannab järjekorranumbrit 14. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Näitusele saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase. Eelmisel aastal osales näitusel 38 autorit ja eksponeeriti 60 fotot. Professionaalsete fotograafide kõrval osalesid ka harrastajad. Hobipiltnike tase oli kohati kõrgem proffidest, esitades neile korraliku väljakutse. Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega.
Näitusel osalevad: Marko Toomast, Margit Jaanson, Mati Luhtjärv, Anatoli Gubski, Karmen Kärg, Marie Laanisto, Ülo Soomets, Eimar Kull, Markus Laanisto, Kristjan Krimm, Liivi Pihlasalu, Tiina Annamaa, Danel Rinaldo, Marju Lorentson, Ülle Saatmäe, Andres Adamson, Aiver Oja, Signe Leht, Valdur Maibach, Hannes Paldrock; Taje Tross, Andreas Härm, Irene Õmblus, Aiki Järviste, Luule Põder, Aino Valt, Vaiko Edur, Al Paldrok, Rein R Seppius.

TULEVIK ON TÄNA
Pärnu Kunstikooli ja Pärnu Ühisgümnaasiumi
fotoõpilaste näitus
Teater Endla Küüni galerii
Keskväljak 1
Näitusel „Tulevik on täna“ osalevad kõige nooremad fotohuvilised. Pärnu Kunstikooli ja Pärnu Ühisgümnaasiumit seob ühine juhendaja Andres Adamson.

Kell 17:40
Fotokunsti ühendus F8 / 9
Pärnu Keskraamatukogu
Akadeemia 3
F8 on sotsiaalne kooslus Pärnu fotograafidest, kelle tegevusaladeks on fotograafia, kunst ning ka muud loomingulised väljundid. F8 tegutseb alates 2015 aasta kevadest.
Näitusel F8/9 astuvad üles Pärnu fotokunstnikud: Danel Rinaldo, Marko Toomast, Aiki Järviste, Haide Rannakivi, Janno Bergmann, Andres Adamson, Indrek Aija +Veiko Kallas

Kell 18:00
TULEVIK OLI EILE
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4

https://linnagalerii.ee/tulevik-oli-eile/
Baltikumi kaasaegsele fotokunstile pühendatud rahvusvaheline näitus “Tulevik oli eile”.
Andrejs Strokins (Läti), Soili Arha (Soome), Arnis Balčus (Läti), Arne Maasik (Eesti), Jan Leo Grau (Eesti), Lilia Li-Mi-Yan (Venemaa/Turkmenistan), Tomas Urbelionis (Leedu), Arturas Valiauga (Leedu), Laisvydė Šalčiūtė (Leedu), Aksel Haagensen (Eesti), Sven-Erik Stambergilt (Eesti), Gabrielė Gervickaitė (Leedu).
Gabriele Gervickaite, “Soviet medical illustrations”
Kuraatorid: Marian Kivila, Jan Leo Grau, Marko Toomast

Kell 18:40
Eesti Fotokunstnike Ühendus FOKU esitleb:
Laura Kuuse isiknäitus
Galerii Positiiv esitleb:
Meeli Laidvee seeria “Haagitud valik”
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja,
Nikolai 27

Eesti Fotokunstnike Ühendus FOKU esitleb:
Laura Kuuse isiknäitus
Tegemist on Laura Kuuse esimese isiknäitusega Pärnus.
Näha saab valikut töödest, mis tegelevad ühisosade leidmisega inimgruppide vahel. Populaarsed meelelahutused, igapäevased tarbeesemed ning levinud visuaalid on nende tööde algmaterjaliks. Näituse pealkiri tõukub populaarsest lausest sotsiaalmeedias: “Inimestele nagu sina meeldivad veel need …”, mis suunab meie valikuid suurema sidususe suunas, ent ka suurema tasalülitumise suunas.
Laura Kuusk on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsent. Tema töid on näidatud nii isik- kui grupinäitustel Eestis, Prantsusmaal, Rootsis, Venemaal,Tšehhi Vabariigis ja mujal.
Kuusk tööab visuaalse grammatikaga ning loo jutustamise potentsiaaliga. Ta (taas)kasutab tihti antropoloogilist (leid)materjali. Viimastel aastatel on Kuuse peamiseks huviobjektiks olnud identiteediloome ja selle seoses visuaalse sisendiga.
Kuusk kasutab oma töös peamiselt fotograafiat, mis võib võtta installatiivse või audiovisuaalse vormi.
Laura Kuusk on 2018.a. Art Vilnius parima naiskunstniku auhinna, 2014.a. Edouard Barbe’i ja Grenoble’i linna kunstnikupreemia laureaat. Tema töid kuulub kollektsioonidesse Eestis, Venemaal ja Prantsusmaal.
http://laurakuusk.com/

Galerii Positiiv näitab Meeli Laidvee seeriat “Haagitud valik”
Fotokunstnik Meeli Laidvee (s 1969) on koos modelli Andres Varustiniga ette võtnud teekonna, mis uurib keskealise mehe purunenud unistusi, eelarvamuste kütkest vabanemist, elurõõmu kinnipüüdmise erinevaid võimalusi ja leppimist reaalsusega.
Viimastel aastatel on Meeli tegelenud eelkõige projektidega, mis kompavad soorollide ähmaseid piire nüüdisajal. 2017. aasta kevadel nägi galeriis Positiiv tema fotolavastuste näitust „Valge naine“ (6.-27.03.18), mis uuris naiseks olemise erinevaid tahke unistustes ja tegelikkuses elegantses ning veidi iroonilises visuaalses keeles. 2017. suvel osales Meeli Laidvee kahe soorollide nihestatud piire kujutava fotoga Tallinn Art Week kunstifestivalil galerii Positiivi ühisväljapanekul „WoMan. Inimene sinu sees. Inimene sinu ees“ (17.06.17). Galerii Positiiv esindas käesoleva aasta juunis valikut kunstniku loomingust nüüdiskunsti messil ArtVilnius’18.
Meeli lõpetas 1993. aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna tantsujuhtimise erialal ja tegutses kaua aastaid tantsija ning kutselise koreograafina. Fotograafiaga hakkas tõsisemalt tegelema 2014. aastast. Koreograafi ja fotokunstnikuna tunneb ta huvi inimese keha ja selle kaudu lugude jutustamise vastu.
Näituse kuraator Kristel Schwede: ”Haagitud valiku” julgelt narratiivsed igapäevased stseenid ning kunstiajaloost tuttavad figuraalsed sümbolid suunavad kohati läbi musta huumori küsima inimeksistentsi igavikulisi küsimusi: mis on elu mõte ja kuidas leida tasakaal töö ja meelelahutuse, iseenda tõeliste vajaduste ning meelemürkide või meelelahutuskiirendite vahel.”
Galerii Positiiv osales valitud fotodega seeriast “Haagitud valik” Pariisi nüüdiskunsti messil P/CAS (18.-21.10.18).

Pärnu Fotofest 2019 – Tulevik oli eile

Pärnu Linnagalerii poolt sel aastal esmakordselt ellu kutsutud uus Pärnu kunstifestival Fotofest on võtnud eesmärgiks elavdada kunstielu talvisel madalhooajal ning avada kunstipublikule fotokunsti eri tahke.  Möödunud talvisest eksperimendist sündinud Fototofest toimub seega 2019 aasta alguses juba teist korda. Jaanuari lõpust veebruari lõpuni on võimalik enamikel linna näitusepindadel võimalik näha antud festivali programmi kuuluvaid temaatilisi näituseid.

Avangard Galerii, mis tegutseb hetkel pop-up formaadis erinevatel näitusepindadel Eestis ja välismaal, kureerib Fotofesti raames Linnagalerii Raekoja ruumides Baltikumi kaasaegsele fotokunstile pühendatud rahvusvahelise näituse “Tulevik oli eile”, mis on ka festivali alapealkiri (Osa-levad kunstnikud: Andrejs Strokins (Läti), Soili Arha (Soome), Arnis Balčus (Läti), Arne Maasik (Eesti), Jan Leo Grau (Eesti), Lilia Li-Mi-Yan (Venemaa/Turkmenistan), Tomas Urbelionis (Leedu), Arturas Valiauga (Leedu), Laisvydė Šalčiūtė (Leedu), Aksel Haagensen (Eesti), Sven-Erik Stambergilt (Eesti), Gabrielė Gervickaitė (Leedu).
Kuraatorid: Marian Kivila, Jan Leo Grau, Marko Toomast

Näitus iseloomustab hästi fotokunsti olemust ja lahkab selle olemust ja juuri. Ühest küljest on foto kui reaalsuse peegeldus, mis oma ajastut ja sellele iseloomulikke nähtusi paberile dokumenteerib ning mille kaudu me oma identiteeti teadvustame ja minevikku mäletame. Fotokunst, mis on tunduvalt mängulisem kui fotograafia ei püüa aga ilmtingimata ümbritsevat jäädvustada, talletada ja järgnevatele põlvedele säilitada.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike majas esitleb Eesti Fotokunstnike Ühendus FOKU Laura Kuuse isiknäitust, mis tegeleb kopeeri-kleebi kultuuriga.Tema huvi keskmes on kollektiivsed ihad ja sot-siaalsed kehad. Näituse kuraator on Laura Toots. Galerii Positiiv näitab samuti Kunstike Maja ruumides Meeli Laidvee seeriat “Haagitud valik”, kuhu kuuluvad mustvalged lavastatud fotod ühe mehe sõlmpunktidest elus. Vaatluse all on kunagiste valikute tagajärgedega tegelemine, uute võimaluste otsimine.

Festivali sünnile aitas kaasa ka juba Pärnu talvise kunstielu traditsiooniks muutunud “Pärnumaa Foto”. 2019. aastal festivali programmis avatav väljapanek kannab järjekorranumbrit 14. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Näitusele saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase. Eelmisel aastal osales näitusel 38 autorit ja eksponeeriti 60 fotot. Professionaalsete fotograafide kõrval osalesid ka harrastajad. Hobipiltnike tase oli kohati kõrgem proffidest, esitades neile korraliku väljakutse. Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega. Kohalikest tegijatest astuvad festivalip-rogrammi raames üles ka Pärnu-põhise fotokunstirühmituse F8 liikmed ühisnäitusega.