06. – 30. 04. 2011 Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus tn 4)
Elu sõja ja rahu piirimail. Vaevumärgatava piiri nihkumine ühele ja teisele poole. Kui üldse on võimalik mingist piirist rääkida. Sõda ja rahu kui vastandid, teineteise olemasolemise piiramata võimuga valitsejad. Vastandid, mis teineteise piirjooned joonistavad ning seega teineteise võimalikuks teevad. Seega sõda ja rahu samaaegselt või kõrvu. Siin ei otsita sõja põhjusi ega ka rahu säilitamise võimalusi. Puudub kavatsus kinnitada sõjardlus inimloomuse külge ning rahusoov inimsoo tahteks nimetada. Sõda ja rahu on. See olemine pingestab igapäeva. Ja pingestatud on nad teineteises; selle kirgliku embuse kaudu on nad teineteist leidnud. On kõige eitamine, mis enese tegutsevas jõus on suundunud hävitama. On kõige eitamine, mis enese tegutsematuses unustanud hetkesse. Siin pigem kallutatus viimasesse, sest igavese otsing suundub hetkesse, milles igavik kõnevõime omandab. Passiivses ja vaikses meeleolus, nii-öelda rahumeeleolus, omandab sõda pigem alati kohaloleva kõrvaltegelase rolli. Sellest tulenev mängulisus – ta justkui pole pärisosa. Ning tegelikult näib, et pole ka üldse seda, mida nimetada pärisosaks. Sellest eitamine. Ometi pole see eitus midagi traagilist, vaid… ehk täielik jaatus? Võib-olla on rahumäng?
Kaia Otstak on sündinud 1987. a Tallinnas, õppinud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis filosoofiat, on esinenud mitmetel näitustel peamiselt Tallinna alternatiivpindadel, teinud rea performantse ja tegelenud illustreermisega.
