RAHVUSVAHELINE KUNSTI LABORATOORIUM

22.02 – 18.03.2017 Pärnu Linnagalerii, Uus tn. 4. Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Rahvusvahelise Kunsti Laboratooriumi näitus. Näitusel on eksponeeritud kaheksa eripalgelise kunstniku teosed. Näha saab nii maali, skulptuuri kui graafikat.
Näitusel esinevad:
Vladimir Anšon, Aleksei Kornilov, Aleksandr Litvunov, Ado Lill, Valeri Laur, Viive Noor, Vjatšeslav Semerikov ja Anatoli Strahhov.
Rahvusvaheline Kunsti Laboratoorium on Eestis loodud kunstnike rühmitus, mis koondab eri rahvustest ja põlvkondadest ning erinevaid kunstiliike harrastavaid kunstnikke. Rühmitus loodi 2016. aastal.

MEEDIA: Rahvusvahelise Kunsti Laboratooriumi näitus jõudis Pärnusse ERR | kultuur | Ester Vilgats, Pärnu 27.02.2017 21:32

Video: http://kultuur.err.ee/v/kunst/naitus/d97ac0ab-538d-40e2-a23f-9ceabe2720f7/rahvusvahelise-kunsti-laboratooriumi-naitus-joudis-parnusse

Möödunud aastal loodud kunstnike rühmitus Rahvusvahelise Kunsti Laboratoorium jõudis oma näitusega Pärnusse. Rühmitus koondab eri rahvustest ja põlvkondadest kunstnikke ning maalide kõrval eksponeeritakse ka skulptuuri ja graafikat.
Rahvusvahelise Kunsti Laboratoorium loodi mullu kevadel. Kunstnike jutu järgi ühendab neid eelkõige see, et tähtsaks peetakse kunsti klassikalisi väärtusi. Samas on rühmitusel ka palju lihtsam oma töödega näitustele jõuda kui igal kunstnikul eraldi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Oma tööd viisid Pärnu linnagaleriisse Vladimir Anšon, Aleksei Kornilov, Aleksandr Litvinov, Ado Lill, Valeri Laur, Viive Noor, Vjatšeslav Semerikov ja Anatoli Strahhov.
Rühmituse esimene näitus toimus jaanuaris Rahvusraamatukogus, Pärnu näitus on teine.
“Me oleme kõik erinevad, aga ma ei ole kuulnud ühtegi inimest ütlemas, et see segaks. Ja kõigile meeldib. Kõik kunstnikud on Eesti kunstnikud, Eesti kodanikud. Pärnus me oleme esimest korda ja oleme väga tänulikud sellele majale, et saime siin näitust teha,” rääkis Aleksei Kornilov.
Rühmitusse kuulub eakaid kunstnikke, aga ka nooremaid.
“Näiteks meil on ka neiud ja vanad kunstnikud ja hästi vanad kunstnikud nagu maalijad Strahhov, mina, Lill. Kõigil on midagi ühtset ka olemas, ei ole nii suured avangardistid kui näiteks noor põlvkond,” selgitas Valeri Laur.
Näituse avamiseks sai valmis ka Pärnu kunsti aastaraamat, mida antakse järjepidevalt välja 1997. aastast.
Näitus jääb Pärnusse 18. märtsini.

“Laboratoorium hõivas Pärnu linnagalerii” Pärnu Postimees, 15.03.2017 Karin Klaus

Pärnu linnagaleriis raekojas eksponeerib maale, skulptuure ja graafikat Rahvusvaheline Kunsti Laboratoorium, kuhu kuuluvad kaheksa eri rahvusest kunstnikku.

Näituse avamisel leidis linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et väljapaneku üks tunnussõnu võiks olla “ermitaaž”: kirju ja mitmepalgeline kunstikollektsioon, kus on tunda nii slaavilikku kultuuritausta, akadeemilist maalimislaadi kui vihjeid Vene avangardismile.

Üks osalevaist kunstnikest Aleksei Kornilov ütles eelmisel aastal loodud rühmituse kohta, et see sündis loomulikult ja soovist ise oma näitusi korraldada.

“Meid ühendab samalaadne suhe kunstiga,” seletas Kornilov. “Mõni kunstnik töötab selleks, et oma loomingut realiseerida: osta mind! Teised eriti ei huvitu sellest, mida ostetakse, vaid pakuvad oma tundeid ja mõtteid interpreteerides midagi uut. Meie ei ole kopeerijad.”

Oleme küll erinevad, aga rohkem on seda, mis meid ühendab. Aleksei Kornilov

Kornilovi sõnutsi räägiti rühmituse eelmisel näitusel Eesti rahvusraamatukogus, et kõik osalevad kunstnikud on küll väga erineva väljenduslaadiga, aga mingil moel siiski sarnased. Ühtset teemat kunstilabor oma näituste tarvis välja ei kuuluta – igaühel on vaba voli oma rida ajada ja teha seda endale meelepärases tehnikas.

“Oleme küll erinevad, aga rohkem on seda, mis meid ühendab. Me ei rõhuta oma erinevusi, rahvust ega poliitilisi vaateid,” kinnitas Kornilov, soovitades näitusel keskenduda kunstile ja loomise rõõmule.

Kornilovilt on raekojas väljas maalidest ja muusikast ajendatud illustratsioonid.

Mitu maaliseeriat on näitusele toonud lava- ja kostüümikunstnik Vladimir Anšon, kes tegutseb vabakutselise kunstnikuna ja töötab Pühtitsa kloostris ikoonimaalija ja restaureerijana, samuti kunsti-, haridus- ja arhitektuuriprojektide kuraatorina.

Anšon ühendab oma töödes Kazimir Malevitši musta ja punase ruudu sümboolika Jossif Brodski kirikuslaavikeelsete luuleridade, mõistatuslike liblikate ja jõulutähtedega.

Seerias “Briti raamatukogu” uurib Anšon, mis on keelatud vili ja vene hing, lisades piltidele lilli, sümboleid, William Shakespeare’i ja Winston Churchilli tsitaate. “Suurbritannias olen käinud, aga Briti raamatukogu külastanud ainult virtuaalselt,” rääkis kunstnik. “Briti raamatukogu on mulle tähtis, sest see assotsieerub autoriteetide ja laialdaste teadmistega. Nagu Armeenia raadio nõukogude aja anekdootides: sealt leiab kõikidele küsimustele vastuse.”

Anatoli Strahhov avaldas rahulolu Pärnu raekoja punaste seintega saali üle, kus tema muinasjutulise alatooniga maale eksponeeritakse. “Ilus ja intensiivne toon ning kogu galeriist jääb meeldiv mulje nagu muuseumist,” kiitis kunstnik.

Strahhovi viimase paari aasta looming on mitmekesine: legendide illustratsioonid, maastikud, millest moodustub naisekeha, värvi muutev kameeleon ja juugendlikud kaunitarid.

Kunstilaborit nimetas Strahhov suuresti sõprade ühenduseks. Ta pidas näitust kvaliteetseks: “Kõik on kindlal tasemel, primitivismi ega tühje töid siit ei leia.”