06.11 – 04.12.2010 Pärnu Kontserdimaja II-III korrusel
Teija Kotipalo (kohati tuntud ka Teija Raakku nime all) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA 2006) ja on õppinud ka Slovakkias, Valgevenes ning Academia Gratas Pärnus. Lisaks maalimisele on tegelenud video ja performantsiga. Hanna Schroderus on lõpetanud Rovaniemi Ülikooli kunstiõppejõu eriala (MA 2007). Kunstile lisaks on tegelenud kunstiõpetamise ja kunstikriitikaga.
Teija Raakku: Sugusid segades
Olen märganud, et inimesed loovad endale puhtalt sool põhinevaid eelarvamusi teiste inimeste arvamuste, meeldimiste ja isegi terve maailmavaate põhjal. Mina aga arvan, et me peaks teineteist esmalt inimesena ja üksikisikuna kohtlema, sest põhjendamatute ootustega paneme me tihti mööda. Eelarvamused ei õigusta end mitte kuidagi.
Mind huvitab, millel põhineb inimeste pidamine ennast kas meheks või naiseks. Ise ma tunnen, et olen enam vähem keskel ja ma ei usu, et ma oleks dramaatiliselt erinev, kui ma oleks tüdruku asemel poisiks sündinud. Olen täiesti rahul sellega, et ma tüdrukuks sündisin ja naiseks kasvasin, aga ma arvan, et ma oleks sama rahul, kui ma oleks hoopis poisiks sündinud ja meheks kasvanud. Inimeseks olemine on see, mis annab mulle võimaluse tunda tervet laia valiku inimlikke tundeid, mitte üks sugu või teine, ja inimesena kasvamine on see, mille tegelikult tähendust on.
Uurisin nende portreedega inimeste nägusid, et leida selline näojoonte kombinatsioon, mis ei määratleks inimest selgelt meheks või naiseks. Uurisin ka täpsemalt enda näojooni, et luua endast autoportree nii mehena, naisena kui ka mõlemana korraga. Siis panin need portreed kokku hoopis teiste portreede osadega, et uusi nägusid ja võimalusi luua: neid maale on võimalik omavahel kombineerida kuidas iganes.
Kunstnikuna tunnen, et vahet pole, mis ma teen, millist kunsti ma teen, olgu ta kui mõttetu ja maitsetu iganes. Kunsti tegemine tundub siiski kõige arukam asi olevat, mis ma üldse elu sees teinud olen.
Hanna Schroderus: Võimusuhted
Mu põhiliseks objektiks nendes maalides on võimusuhted. Seda eriti nõrgema osapoole vaadenurgast, olgu ta vaene, naine, laps vms. Tahan keskenduda rasktele ja keerulistele teemadele, aga tahan, et ka lõbus oleks. Mu stiil on lapselik ja pisut eskapistlik. Kunstilise protsessi seisukohalt on see vabastav.
Ma ei plaani oma maale enne, kui hakkan maalima. Tahan oma maalidega suhelda siis, kui neid maalin, teatud mõttes võiks öelda, et ma tahan oma maali tuuma leida alles siis, kui ta ise ennast mulle ilmutab. Proovimine, testimine, ära võtmine ja peitmine on elemendid, mille kaudu mu maalid tööle hakkavad, aga need elemendid on ka oluline osa sõnumist. Lõpuks, kui kaosest on üle saadud, tahan leida esteetilise rahu ja terviku.
