Categories
Näitused

VASTIKUD ESTEETIKAD: VEDELAD RUUMID. Kaisu Koivisto, Mari-Liis Tammi ja Aili Vahtrapuu

11.20.-07.03.2015 Pärnu Linnagaleriis (Uus tn. 4)

VASTIKUD ESTEETIKAD haarab näituseprojekte, mis Eestis ja väljaspool proovivad erinevatel teemadel lahti mõtestada ruumisuhteid.

Vastikud esteetikad on iseeneses midagi ambivalentset, kus toimub tähenduste põrkumine. Vastik on ebameeldiv, mittesujuv, eemaletõukav samal ajal, kui esteetiliseks peetakse traditsiooniliselt midagi, mis on ilus, kaunis, maitsekas ehk köitev. Kuidas saab miski, mis on ilus olla eemaletõukav? Või tähendab see hoopiski seda, et väljakannatatud asjad muutuvad ligitõmbavaks ja loovad endale eriomaseid ilu seadusi? Võib-olla on selline vastakas olukord meile tuttavamgi, kui esialgu tunduks. Käesoleva teema all katsetavad kunstnikud seekord, milline on vedelate ruumide olemus ja võimalikkus.

Aili Vahtrapuu: …Kiirelt funktsiooni muutvad ruumid inspireerisid meid pöörduma Le Corbusier liikuva arhitektuuri poole. Oma rolli võis siin mängida ka Pärnu linnaruumis kohatud vana rongivedur. Nii jagasimegi omavahel ära : Õhk, Vesi, Maa; mille puhul on oluliseks nendega seonduv liikumine ja ruum, mis on kulgemises.õ Sõna „vedel” on seekord metafooriks arhitektuurile omasele sulamisele, sulandumisele ja mugandumisele. Vedel kannab endas ka pehmust, mistõttu valu kui aistinguruumi taju edasiandmine otsib kunstniku poolset eriti kavalat mitmetähenduslikku lahendust… Kas see vaatajani jõuab, oleneb temas endast… Katsetame !

Kaisu Koivisto: Vedelad ruumid mõtestavad lahti minu jaoks ebapüsivust ja suuri võimalusi. Aeglaselt liikuvad varjud, loodusnähtused nagu tuul, lumi, vihm ja udu…

Vedel teadmine. Ümbermõtlemine. Millegi ühendamine, lahti ühendamine ja uuesti ühendamine. Mõtetele ja materjalidele uue vormi andmine. Dialoog kunstniku ja näituseruumi vahel, millel on pikk ajalugu. Kestvaks uurimissuunaks minu jaoks on looduslike ilmingute ja tehnoloogiate omavaheline suhe; lõikepunktid looduse ja kultuuri vahel; viisid kuidas inimkond loodust rakendab ja ära kasutab, kuidas ta püüab kontrollida seda, mis on alati muutumises. Maa on ajalooline arhiveerimine. Majanduslikud, sõjalised ja teaduslikud huvid tekitavad endast maastikele ja keskkonnale arme.Olen huvitatud nendest maastikes leiduvatest lugudest ja keskkonna esitustest. Märksõnadeks on maastik/ keskkond/ mälu/ajalugu/ lagunemine/ dekonstruktsioon.

Mariliis Tammi-Kelder: Kuidas peaks voolavas ruumis midagi esteetilist nägema? Millal on ruum voolav? Hetk enne, kui see lendub ja haihtub? Meil kõigil on ettekujutus lendamisest. Lendamist seostatakse iluga. Ka neil, kellel on lendamise ees kartus, on see seotud allakukkumise võimalusega.. Yves Kleini näitusel tema 60-ndatest pärinevat foto ees „Hüpe tühjusesse“, tundsin ära teadmise, et lendamise juures on oluline äratõuge. Sellest olulisem on aga kokkulepe õhuga.